Täidetud pommud

Koostisained:
2 keskmise suurusega pommut (baklažaani)
220g lahjat hakkliha (sea)
1 keskmine sibul
1 küüslaugu küüs
4 päikesekuivatatud tomatit õlis
3 tl kappareid
100g maitsestamata toorjuustu
3 sl riivjuustu
10 kirsstomatit
1 tl kuivatatud basiilikut
näpuotsaga tšilli helbeid
näpuotsaga cayenne'i pipart
soola, pipart
praadimiseks õli
vormi määrimiseks võid


Poolitasin pommud ja keetsin soolaga maitsestatud vees pehmemaks (5 minutit). 
Seejärel tõstsin pommud taldrikule jahtuma. 
Kuumutasin pannil pisut õli ja praadisin sibula ning küüslaugu selles klaasjaks. Lisasin hakkliha. 
Maitsestasin kõike basiiliku, tšillihelbete, soola ja pipardega. 
Õõnestasin lusika abil pommud seest tühjaks ja asetasin kestad võitatud ahjuvormi (nt lasanje vormi).
Panin hakklihasegu pannilt eraldi kaussi jahtuma. Hakkisin pommude viljaliha ja praadisin selle pannil vähese õliga üle (kohati pruunistasin kergelt). Tõstsin panni tulelt jahtuma. 
Hakkisin päikesekuivatatud tomatid pisemateks tükkideks ja lisasin kaussi hakkliha segu juurde. Puistasin sinna juurde veel kapparid ja pommude viljaliha. Lisasin toorjuustu ja segasin kõik ühtlaseks massiks. 
Täitsin sellega pommude kestad. 
Raputasin peale pisut riivjuustu ja kõigepeale asetasin viiludeks lõigatud kirsstomatid. 
Jahvatasin peale veel pisut pipart.'
Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit.


Lisandid: 
Tarbisime kõrvale röstleiba. Arvan, et toekamaks eineks sobiks lisandiks puljongis hautatud riisi.


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused: 
Pommusid võiks keeta ikka sellises potis, kuhu need ära mahuvad - mul jäid kahjuks otsad veest välja ja seetõttu oli pisut keerulisem viljaliha välja koukida. Sebimist on selle toiduga omajagu, kuid lõpptulemus on seda väärt. Mõnus kreemjas, maitsekas ja toitev. Kui pommudele jälle päkad taha saan, siis läheb raudselt kordamisele. Mehega mõlemad nautisime seda rooga.

Peedi-küüslaugu salat

Üks minu lemmik lihtsatest ja kodustest salatitest, mida prae kõrvale ampsata.

Koostisained:
3 pisikest peeti (umbes 150g kokku)
1/2 suuremast küüslaugu küünest
2 tl palsamiäädikat
vett


Pesin peedid hoolega puhtaks ja panin siis koos "saba ja karvadega" väiksesse potti, kallasin üle külma veega (nii, et peedid oleksid kaetud) ja panin tasasel tulel keema. Keetsin kuni peedid said pehmeks, umbes 40-45 minutit (keetsin küll topeltkoguse - 6 väikest peeti). Peale seda kallasin neile peale külma vee. Lasin jahtuda ja puhastasin ning koorisin (kummikinnastega) seejärel peedid. Riivisin peedid ja lisasin juurde purustatud küüslaugu. Tilgutasin üle palsamiäädikaga ja segasin kõik ühtlaseks. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Avastasin, et pisikesi peete on väga lihtne küpsetada ka praeahjus, siis kui seal midagi muud valmistada. Nt panin liha ahju ja sinna kõrvale asetasin siis fooliumisse mähitud pisikesed puhtaks pestud peedid. Küpsesid seal lihaga koos 1h ja 10 min ja said ilusasti küpseks. Täitsa tobe minust, et ma varem selle peale ei tulnud. Kui käepärast on veel nt mõni puuküttega ahi, siis saaks need fooliumisse mässitud kerakesed kuumadele sütele asetada ja seal küpseksid peedid kindlasti veel eriti mõnusaks. 

Aedoaomlett

Suvel sai sügavkülma varutud terve posu aedube ja otsisin neile kasutust - leidsin sellise retsepti, mis sai ka hommikusöögi tarbeks ellu rakendatud. 

Koostisained:
4 muna
100g aedube
1/2 punasest paprikast
1 väiksem sibul
2tl õli
soola, valget pipart (purustatud)
kuivatatud peterselli
2 sl riivitud laabijuustu 


Kõigepealt keetsin aedoad soolaga maitsestatud vees pehmemaks (kusagil 4-5 minutit keetmist), peale keetmist loputasin oad külma veega üle. Hakkisin sibula ja lõikasin paprika viiludeks (enne pikkupidi pooleks ja siis õhukesteks ribadeks). Kuumutasin pannil õli, praadisin selles sibula kergelt läbi seejärel lisasin aedoad ja paprika. Kuni köögiviljad veel küpsesid kloppisin lahti 4 muna. Maitsestasin munasegu pipra, soola ja peterselliga ning valasin köögiviljadele peale. Alandasin pliidi kuumust ja raputasin omleti peale riivitud laabijuustu. Katsin panni kaanega ja jätsin seni kauaks pliidile kuni muna oli läbi küpsenud. 


Lisandid: 
Sõime kõrvale jääsalati lehti, värsket kurki ja röstitud saia sulatatud juustuga. 

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Maitseainetega ei tasu koonerdada ja ajärgmine kord viskaksin ikka juurde ka mõned lahjema singi kuubikud. Minu suureks üllatuseks mehele see omlett maitses ja ütles, et võiks teine kordki teha. 

Kõrvitsapostitus

Nii see postitus on nüüd küll kaua oma järge oodanud. Kõrvits sigines minu koju kusagil oktoobri kuus, niiöelda ära tehtud sai ta enne jõule ja postitatud siis alles jaanuaris. No, mis teha tudengielu, mitte mingisugust vastutust pole kõrvitsa ees. 
Tegelikult aga sai üleeile minu selle semestri eksamisess jälle läbitud ja seega on nädalake hingetõmbepausi, kus saab blogiga ja muude nipet näpet asjadega tegeleda. Peale seda tuleb sukelduda lõputöö kirjutamise õuduste maailma (nimelt mulle kohe üldse see pikalt ja laialt ja kõigest kirjutamine ei sobi - no vähemalt mitte erialaselt). Samas lõpp juba minu magistriharidusele paistab ja tuleb see lõpuspurt nüüd ära teha. 
Nüüd jälle siis kõrvitsa juurde. Ega ma nii väga midagi ei teinudki. 1kg kõrvitat läks ingveri-kõrvitsa moosiks, 1 kg läks marineerimisele ja ülejäänud pool kõrvitsast läks püreeks (ahjus kõrvits küpseks - kannmiksirisse, karpidesse jahtuma ja sügavkülma), osast püreest tegin jõuludeks kõrvitsaküpsiseid, lisaks piparkookidele. Väga mõnus leid, mis meie laualt väga kiirelt kadus olid röstitud kõrvitsaseemned koos kestadega. Nii nüüd said algsed retseptid jutu käigus ära lingitud ja võtame asjad ühekaupa ette.


Alustame kõrvitsamoosiga. Muide nii oli väga mõnus teha, et pool kogusest läks moosiks ja pool marineerimisele. Nii sain marineerimise jaoks sobivad kuubikud välja lõigata ja kõik ülejäänu moosi sisse poetada. 


Ingveri - kõrvitsamarmelaad

Koostisained:


1 kg tükeldatud kõrvitsat
40g puhastatud ingveri juurt
1 sidrun
1 dl vett
350g moosisuhkurt


Pesin hoolikalt sidruni, kuivatasin ja riivisin selle koore (jätsin hilisemaks). Võtsin välja sidruni viljaliha ja hakkisin selle peeneks. Riivisin ingveri peenikese riiviga. Panin kõrvitsa, ingveri ja sidruni viljaliha koos potti madalale kuumusele podisema. Alguses hoidsin potil kaant peal, et kõrvits saaks mõnusalt läbi kuumeneda. Hiljem kui vedelikku tundus liiga palju olevat, siis võtsin kaane pealt ära, et segu saaks niiöelda kokku keeda (vedelik aurustuda). Kui kõrvits oli täiesti pehmeks keenud, siis püreestasin segu kannmiksris (olemasolul võib kasutada ka saumiksrit). Panin püree potti tagasi lisasin moosisuhkru ja riivitud sidruni koore, ning keetsin veel umbes 10 minutit, kuni suhkur oli sulanud. Suhkrut panin vähem kui algses retseptis, kuna mul polnud kodus rohkem moosisuhkurt ja ma säilitan moosi niikuinii külmkapis. Minu maitsemeelele oli seda suhkrukogust kõigele lisaks ka piisavalt, poleks magusamat tahtnud. Panin kuuma moosi steriliseeritud purkidesse. lasin jahtuda ja tõstsin külmkappi oma aega ootama (mõned neist rändasid ka sõprade kingikottidesse või said lihtsalt külakostiks kaasa võetud).


Lisandid:
Mulle meeldib/s see moos väga röstsaia või näkileiva peal krõbistada. Sobib nii tee kui piima kõrvale. Minu jaoks sobis ka pannkoogi peale kenasti.


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Väga hea ja mõnus moos. Pakatab tervisest. Endale tahaksin siiski meelde tuletada, et selline koostisainete vahekord oli täpselt sobiv, nii et pole mõtet hakata seda muutma.


Marineeritud kõrvitsasalat

Koostisained:


1 kg puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat
1l vett
200g suhkurt
1 kaneelikoor
5 tera musta pipart
5 tera nelki
5 tera vürtsi
pisikene juppike ingverit
2 sl 30% äädikat
soola
vett

Panin pisikesed kõrvitsakuubikud (umbes 0,5x0,5cm) kaanega karpi, raputasin peale 1 tl soola ja kallasin üle veega (nii, et kõik kõrvitsad veega kaetud olid). Jätsin üle öö külmkappi seisma. Hommikul võtsin kõrvitsad külmikust välja, kallasin vee pealt ära ja asusin neid keetma. Selleks segasin potis vee, suhkru ja maitseained ning lasin selle segu keema. Lisasin äädika ja kõrvitsatükid. Seejärel keetsin madalal kuumusel, kuni kõrvitsad muutusid läbipaistvaks (suures ülekeetmise hirmus passisin kogu keemise neile väga pingsalt peale). Kui kõrvitsad olid valmis, siis valasin nad ettevaatlikud eelnevalt puhastatud ja kuumutatud purkidesse. 

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:

Vürtsidega ei tasu koonerdada (nagu ma tavaliselt ikka teen, kui esimest korda miskit saab tehtud, lihtsalt igaks juhuks). Muidu said täitsa mõnusad, ei olnud väga magusad ega lödid nagu vahepeal vanemalt generatsioonilt on saadud. 

Röstitud kõrvitsaseemned

Koostisained:

1 keskmise kõrvitsa seemned (umbes 200g)

2 sl õli

maitseaineid (minul oli 0,5 tl soola, 1tl tšillipulbrit, 0,5 tl paprikapulbrit ja näpuotsaga cayenne'i pipart).

Pese kõrvitsaseemned sõelal hoolega ja lase köögirätikul ära kuivada (siiski ainult pesuveest, mitte täielikult). Aseta seemned kaussi ja sega õli ja maitseainetega läbi (mina maitsesin enne ahju pistmist, et kas on piisavalt maitseaineid ja mida kui palju veel juurde panna). Pane ahjuplaadile küpsetuspaberi leht ja aseta sinna ühtlase kihina kõrvitsaseemned. Küpseta eelnevalt kuumutatud ahjus 160 kraadi juures kusagil 30 minutit, kuni seemned on pealt pruunikaks muutunud ja on mõnusalt krõbedad. Röstimise ajal võib mõni kõrvitsaseeme "plahvatada" - see on täiesti normaalne käitumine, ärge laske ennast häirida. Peale röstimist laske seemnetel ahjuplaadil jahtuda. Pärast aga mõnusat närimist. 

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:

Olid väga maitsvad ja mõnusad ning kadusid kausikesest nii kiirelt, et isegi normaalset pilti ei saanud teha. Osad siiski jätsin varudeks (panin kaanega purgis külmkappi - seisid seal nädalakese (kuni jõulupühadelt koju tagasi jõudsin), kuid needki kadusid esimese nälja kustutamiseks nii kiirelt, et pilti ei jõudnud teha. Inimesed ärge visake kõrvitsaseemneid ära (eriti kui teil kodus mõned väiksemad või suuremad põngerjad, kellel hambad korras ja väike närilise geen "avaldunud"). 

Kõrvitsapüree

Sai valmistatud täpselt selle õpetuse järgi. Ainult, minul need kõrvitsa kaared ei tahtnud kuidagi püsti püsida, nii et paigutasin need kahe ahjuplaadi peale ja pistsin mõlemad koos ahju, vahepeal tõstsin ülemise plaadi alla ja alumise üles. Sai terve hunnik neid karbikesi (igas umbes 300g püreed). Esimese karbi jätsin külmkappi, et küpsiseid teha, ülejäänud rändasid sügavkülma. Nüüd ongi plaan seda postitust täiendada vastavalt sellele, mida nende püreedega ette võtan (või kavatsen võtta).

Mida teha püreest (allolevad vihjed on lingid algpostituse juurde)?

• Vürtsikad kõrvitsaküpsised; kõrvitsakõrsikud;  kõrvitsapräänikud halvaaga
• Kõrvitsa pannkoogid nr 1 ja nr 2
• Kõrvitsa granola; kõrvitsamüsli
• Magus kõrvitsaleib (keeks); kõrvitsakarask 
• Magus kõrvitsapirukas; kõrvitsa-kondenspiimakook; kõrvitsa-pähklipirukas
• Kõrvitsasaiad; kõrvitsasai; porgandi-kõrvitsakuklid seemnetega; kõrvitsaga kaneelirullid; rebitav kõrvitsa-kaneelisai; kõrvitsarull; 
• Kõrvitsa-kohupiimavorm; kõrvitsavorm apelsiniga
• Kõrvitsamuffinid; kõrvitsa -toorjuustumuffinid; kõrvitsa-ananassi muffinid
• Kõrvitsalasanje
• Kõrvitsa vormiroog juustuga; kõrvitsa-sinihallitusjuustupirukas
• Kõrvitsaorsoto
• Kaerahelbepuder kõrvitsapüreega(kõrvits, mesi, kaneel); kõrvitsa-astelpaju bubert
• Kõrvitsafalafelid

Spinati-riisivorm

Meie laual oli selline toit lisandina köögivilja-kalkunikotletidele. Retsept siit.

Koostisained:
250g külmutatud spinatit
150g pruuni riisi (keetmata)
5 dl vett
1 dl piima
1 sl võid
2 sl riivsaia
2 muna
3 sl riivitud juustu (40g)
soola


Panin vee keema. Pesin riisi kausi sees kahest veest läbi. Seejärel panin keema. Kui riis hakkas juba pisut paisuma lisasin keemisveele piima. Hoidsin riisil üht silma peal, et põhja ei kõrbeks, vaid vaikselt podiseks. 
Pigistasin sulanud spinati pisut kuivemaks ja hakkisin peenikeseks.
Kui riis oli pehmeks keenud siis tõstsin poti tulelt, et ta pisut jahtuks (olin munade hüübimise hirmus).
Kuumutasin ahju 225 kraadi juurde.
Võitasin ahjuvormi ja raputasin üle riivsaiaga.
Kloppisin munad segamini, maitsestasin soolaga. 
Lisasin riisi-piima segule spinati, riivitud juustu ja munasegu. Segasin segamini ja valasin ahjuvormi. Lõikasin peale õhukesed võiviilakad ja puistasin veskist peale meresoola. Küpsetasin 20 minutit, kuni vorm oli pealt kuldpruun. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Pruunist riisist tuli selline mõnus maalähedane maitse ja järjekordne spinatiroog läks meile mõlemale väga peale. 

Feta-spinatipirukas

Saatsin mehe nimekirjaga poodi ja muidugi õnnestub tal mulle tuua 150g asemel 500g fetat. See siis üks projektidest selle niiöelda hävitamiseks. Tulemus oli mõnus, spinatit enam ei karda ja ilmselt leiab ta meie toitudes koha nüüdsest tunduvalt tihedamini. Algne retsept pärineb nagu ikka nami-namist. 

Koostisained:
100g võid
2 dl jahu (täistera ja tavaline pooleks)
1 tl paprikapulbrit
2 sl külma vett
soola
150g külmutatud spinatit
2 keskmist sibulat
1tl võid
200g feta juustu
4 muna 
2 dl piima
2 sl kuivatatud peterselli


Valmistasin pirukataigna (segasin paprikapulbri ja soola jahuga, näppisin kõik külma võiga segamini). Surusin taina vormi põhja ja jätsin külmkappi oma aega ootama. 
Kuumutasin pannil või. Hakkisin sibula ja praadisin pannil klaasjaks. Pigistasin sulanud spinati piset kuivemaks, hakkisin peenemaks ja lisasin sibulale. Kuumutasin kuni üleliigne vedelik oli aurustunud.
Eelküpsetasin pirukapõhja 200 kraadi juures umbes 5 minutit. Samal ajal hakkisin feta kuubikuteks. Klopisin segamini muna ja piima. Lisasin sinna feta, spinati-sibula segu, peterselli ja muud maitseained. Valasin täidise pirukapõhjale ja küpsetasin veel 30 minutit.


Lisandid:
Jõime kõrvale teed. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Väga mõnus piruka eksemplar sai. Samas ei saa kuidagi unustada, et tegemist on päris rammusa tegelasega. 

Porgandisalat küüslauguga

See salat jättis meid pisut ükskõikseks, ilmselt küll teenimatult. Teine kord proovin kindlasti jälle (tegemist ju nimelt ka figuurisõbralikuma variandiga). Originaal. 

Koostisained:
150g riivitud porgandit
1 küüslaugu küüs
0,8 dl maitsestamata jogurtit
1/2 tl meresoola. 
musta pipart


Segasin kõik korralikult segamini ja nii lihtne see oligi. (Muidugi kui arvestada ka eelnenud porkna ja küüslaugu puhastamist ja riivimist, siis polnudki nii imelihtne, eks ole). 

Kaalikasalat selleriga

See on siis teine proovitutest. Originaal pärineb jällegi nami-namist. 

Koostisained:
1/4 suurest kaalikast
1/4 suurest juursellerist
1,5 sl sidrunimahla
3sl hapukoort
2 tl suhkurt
pisut hakitud murulauku


Riivisin köögiviljad. Segasin omavahel kastmeained. Keerasin kõik kokku välja arvatud murulaugu, mille lisasin hiljem kaunistusena. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Minu esimene kokkusaamine juurselleriga ja ütleksin, et väljusin sellest võitjana. See oli kolmest finalistist (teised oli erinevad variandid küüslaugu porgandi salatist) minu absoluutne lemmik. Mehele aga sümpatiseeris just see kõige vähem. 

Küüslaugu-porgandi salat

Hävitasin külmkappi kogunevaid köögivilju (mõlemate vanemad mkuudkui saadavad neid) kolem erineva ja minu jaoks ka pisut põneva toorsalatiga. See on neist siis esimene, idee nami-namist ja teostus minult.

Koostisained:
150g riivitud porgandit
3 sl majoneesi (helmans light)
1 väiksem küüslauguküüs
1sl sidrunimahla
1/2 tl suhkurt


Segasin kastme ained omavahel ja seejärel valasin porgandile peale. Segasin segamini ja voila valmis ta oligi. Kaunistasin mõne murulaugu oksa ja sidruni sektoriga.


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Võiks panna pisut rohkem isegi küüslauku. See oli neist kolmest tehtud toorsalatist abikaasa lemmik, mulle aga sümpatiseeris kõige vähem.

Aedviljamuffinid

Kuna ahi oli ahjukuke (justnimelt kuke) tegemisest niikuinii kuumaks aetud, siis mõtlesin, et oleks praktiline sinna hiljem ka miskit juurde torgata, Nii saigi tehtud neid aedviljamuffineid.

Koostisained:
1/2 suurest punasest sibulast 0p
1/2 suurest punasest paprikast 0p
60g külmutatud spinatit 0p
40g võid 8,5p
3 dl nisujahu (2dl tavalist 1 dl täistera) 9p
1 tl küpsetuspulbrit 0p
2 muna 4p
1 dl 20% hapukoort 6p
80g fetajuustu soolvees 5p 
0,5 tl kuivatatud basiilikut 0p
0,5tl soola


Hakkisin sibula ja paprika pisikesteks tükkideks. Võtsin sügavkülmast paraja osa spinatit. 
Sulatasin pannil 20g võid. 
Keerasin gaasi leegi võimalikult madalaks ja asetasin sinna või sisse spinati. Hautasin nii spinatit segades, kuni ta üles sulas. 
Korjasin peale seda spinati pannilt lõikelauale ja hakkisin kergelt peenemaks. Samaaegselt panin pannile paprika ja sibulakuubikud, lisasin ka spinati ja hautasin neid kõiki koos, kuni nad olid pehmed (3-4 minutit). 


Mõõtsin välja jahu, lisasin sinna küpsetuspulbri ja soola. Segasin ühtlaseks.
Lõin kaussi kaks muna, mõõtsin juurde paraja portsu hapukoort ja vispeldasin kergelt kokku.
Selleks hetkeks olid köögiviljad juba tulelt eemaldatud ja jahtuma pandud. Lõikasin sinna pisikeste tükikestena veel juurde 20g võid - segasin, kuni see sinna sisse sulas.
Lisasin jahu ja köögiviljad munasegule ning segasin lusikaga kõik ühtlaseks.
Kaalusin juurde 2 suuuuuure kuhjaga supilusikat fetat ja hõõrusin selle tainasse. Minu seekordne feta oli selline kreemjas ja segunes tainaga väga hästi.
Täitsin oma muffinipanni pesad paberist vormidega ja tõstsin sinna kahe teelusika abil parajad tainahunnikud sisse. Jagasin taina nii, et sain sellest kogusest täpselt 24 minimuffinit. 
Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures ligikaudu 20 minutit.
Ühe muffini väärtuseks on 1,35 p. Ehk siis kolme minimuffini puhul saab enam-vähem hakkama 4p. 

Lisandid:
Närisime niisamuti õhtusöögiks tee kõrvale. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Said täitsa mõnusad muffinid, väljast parasjagu krõbedad ja seest pehmed. Paberid tulid ka täitsa keskpäraselt hästi ümbert ära (ma unustan neid alati rasvainega määrida). Rääkides rasvainest siis tegin originaalretsepti suhtes poole kogusega, aga oma haige peaga (vähemalt saab hetkel selle kaela ajada), suutsin võikoguse ikkagi  täiskoguses panna. Originaalretseptile tuginedes, oleks pidanud, mul minema maksimaalselt 25g võid. Tahtsin isegi vähem panna, et arvestasin algselt 20g aga siis tekkis mingi hämming ja sai see 20g juurde pandud. Ei oskagi nüüd hetkel öelda, kas ta ka tegelikult ülearu sai või mitte, teine kord proovin väiksema või kogusega, eks siis oskan kommenteerida. 
Igal juhul lähevad need muffinid kordamisele. Suvel oleks neid kindlasti mõnus leida ka piknikukorvist. Talvel jällegi mõnus toitev amps näiteks hommikusöögiks. 

Kõrvitsaküpsised

Tegin nami-nami paljukiidetud vürtsikaid kõrvitsaküpsiseid ja ei pidanud absoluutselt pettuma. 

Koostisained:
100g võid 22p
50g suhkurt 3,5p
18g vedelat mett 1p
1 tl vanillisuhkurt 0,5p
80g rosinaid 3p
350g kõrvitsapüreed 0p
225g nisujahu (tavaline ja täistera) 12p
40g 7-vilja pudruhelbeid 2p
2 tl küpsetuspulbrit 0p
1,5tl kaneeli 0p


Vahustasin köögikombainis toasooja või suhkruga (tavalise ja vanilli). 
Lisasin kõrvitsapüree, rosinad ja mee. Segasin kõik segamini. 
Kaalusin teise kaussi kuivained (jahu, pudruhelbed ja küpsetuspulbri, kaneeli). Segasin omavahel segamini ja valasin köögikombaini. Segasin kõik ühtlaseks. 
Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga ja tõstsin sinna supilusikaga parajad hunnikud. 
Küpsetasin eelsoojendatud ahjus (200 kraadi juures) 15-20 minutit. 
Sain sedasi 38 küpsist, ühe küpsise "väärtus" 1,16p. 


Lisandid:
Soojade küpsiste kõrvale jõin õhtul külma piima ja jahtunud küpsiste kõrvale hommikul ingveriteed. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Need olid tõsiselt head küpsised. Jäid väga mõnusad ja pehmed. Järgmine kord ehk prooviksin suurendada pudruhelveste osakaalu. Abikaasa sõnutsi olid need küpsised ehk parimad, mida ta kunagi üldse saanud on. 

Kapsarullid

Retsepti sain raamatust "100 suppi, paja- ja vormirooga". Erineb tradistsioonilistest kapsarullidest pisut magusama nüansi poolest.

Koostisained:
1 kg valget peakapsast (33 lehte) 0p
1 dl pruuni riisi 4p
1 sibul
300g hakkliha 20p
1 tl õli 1p
2 sl siirupit 2p
peotäis hakitud tilli 0p
soola, pipart 0p
15g võid 1,5p


Lõikasin kapsajuurika lühemaks ja panin kapsa suurde potti (või noh minu kõige suuremasse väiksesse potti) soolaga maitsestatud vette keema. Teise augu peal keetsin vastavalt pakendi õpetusele valmis 1 dl riisi. Vastavalt kapsa keemisele hakkasin ettevaatlikult välimisi lehti eemaldama. Lasin neil nõrguda, jahtuda ja seejärel lõikasin paksemad rootsukohad õhemaks. Kapsa südamiku panin külmkappi paremaid aegu ootama. Lasin õli pannil kuumaks. Lisasin sinna eelnevalt puhastatud ja hakitud sibula. Ning jaokaupa hakkliha. Küpsetasin mõned minutid. Maitsestasin soola, pipra ja 1 sl siirupiga. Võtsin panni tulelt ja lõikasin köögikääridega hulka tilli. Valasin juurde ka keedetud ja kurnatud riisi. Segasin kõik ühtlaselt segamini. Võitasin ahjuvormi.  Võtsin ühe kapsalehe, asetasin sinna ligikaudu 1 sl täidist, tõstsin lehe küljed sinna peale ja keerasin rulli. Asetasin rullid tihedalt vormi üksteise vastu (mul ei mahtunudki kõik ühte vormi ära, mõned rullid pidin keeksivormis valmis küpsetama). Kokku valmis mul 33 kapsarulli. Niristasin neile peale veel ligikaudu 1 sl siirupit ja lõikasin igale kapsarullile peale pisikese võikillukese. Valasin vormi põhja natukene kapsakeedu vett ja küpsetasin 180 kraadises ahjus 40-45 minutit. Ühe kapsarulli "väärtuseks" on 0,85p (sõin 3 kapsarulli ehk 2,5p eest).


Lisandid:
Küpsetasin ahjus samaaegselt ahjuplaadi täie tüümianiga kartuleid. Kõrvale näksasime veel marineeritud kurki. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Tahtsin proovida natukene uuenduslikku lähenemist kapsarullidele, kuid see magus lisamaitse jäi minu jaoks siiski pisut võõraks, järgmine kord jätaks vist ikka siirupi välja, vähemalt täidise koostisest. Pealt jäid kapsarullid tänu siirupile sellised mõnusad, pruunikad. Ja mul oleks tõesti vist ühte natukene suuremat potti vaja - samas ei mahuks see minu pisikeses köögis vist kusagile ära. 

Kodujuustuga täidetud seened

See retsept pärineb raamatust "Kohupiima ja kodujuustutoidud 2" Mees käskis kirjutada, et tulemus oli väga seenene (meile see meeldis).

Koostisained:
120 g kodujuustu (4%) 2,5p
1 karp šampinjone 0p
1 sl õli 3p
1 sibul 0p
1 küüslauguküüs 0p
1 keskmine tomat 0p
3 sl veini 0,5p
30g musti oliive 3p
2 sl riivsaia 1,5p
soola, musta pipart.






Eraldasime seentelt jalad. Hakkisime need peenemaks. Puhastasime ja hakkisime ka köögiviljad. Kuumutasin pannil õli ja lisasin sinna sibula, purustatud küüslaugu ja seente jalad. Kuumutasin mõned minutid, kuni sibul muutus klaasjaks. Lisasin veini ja kuumutasin kuni pool vedelikust oli aurustunud. Lisasin hakitud tomati ja tõstsin panni pliidilt. Segasin hulka hakitud oliivid, riivsaia ja umbes 6 sl kodujuustu. Maitsestasin ja lasin kergelt jahtuda. Panin ahju 220 kraadi juurde soojenema. Täitsin seenekübarad nii suure osa seguga, kui oli võimalik (retseptis ettenähtud 1 sl minu šampinjonidesse küll ei mahtunud). Minu 12le seenele kulus alla poole täidisest (mul olid ka suhteliselt suured seene jalad, mis ilmselt suurendasid täidise kogust). Ülejäänu jagasin neljale röstsaiale. Lõpus lisasin veel igale kübarale 1 tl jagu kodujuustu peale. Minu arvestuste järgi, oli ühe seene väärtuseks ligikaudu 0,5p (natuke vähem) ja ühe röstsaia 2p. 

Lisandid:
Laupäeva õhtule sobivalt, arvestades ka eelnenud koristamismaratoni, oli meie lisandiks suhteliselt kehva valge vein (oli rohkem toidutegemiseks mõeldud - ka selle pera rändab nüüd jääkuubikute kotti ja sügavkülma, et teine kord kui vaja saaks jälle kasutada). Kujutan ette, et hea valge vein oleks veel paremini sobinud.

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:

Mees ütles, et see on epic food (eepiline, kangelaslik toit).Valmistamine oli suhteliselt lihtne ja kindlasti läheb uuesti kordamisele. Ka sellise kattega röstsaiad olid vägagi mõnusad. Samuti tahame veel proovida üldiselt levinumaid sinihallitusjuustu täidisega šampinjone.

Täidetud paprikad

See on üks kindel toit, mida teen kui maal paprikad valmis saavad. Minu abikaasa üks lemmikutest.

Koostisained:
4 keskmise suurusega paprikat, mis püsiksid püsti 0p
350g lahjemat veise hakkliha 12p
8 musta oliivi 4p
150g 0,1% kodujuustu 2p
3 pisikest porrut (80g) 0p
2 küüslaugu küünt 0p
8 pisikest marineeritud kurki 0p
pipar, sool, pitsamaitseaine


Kuumutasin pannil õli. Lisasin sinna viilutatud porru ja purustatud küüslaugu. Pruunistasin kergelt. Lisasin hakkliha, maitsestasin ja küpsetasin aegajalt segades. Hakkisin juurde oliivid. Jätsin segu jahtuma. Valmistasin ette paprikad, lõikasin ära pealmised osad ja puhastasin ettevaatlikult seemnetest. Lõikusin kurgid viiludeks. Asusin paprikaid täitma. Täitsin alumise põhja hakklihaseguga, siis puistasin peale marineeritud kurki ja katsin üle 2 tl kodujuustuga. Panin uue kihi hakkliha, surusin nii palju sisse kui võimalik. Viimaseks kihiks panin peale kodujuustu. Täitsin nii kõik neli paprikat. Küpsetamiseks kasutasin lahtikäivat kõrgete äärtega koogivormi. Panin oma armsad paprikad sinna sisse ja küpsetasin eelsoojendatud ahjus (200 kraadi) 35 minutit. Ühe paprika eest arvestasin 5p. 


Lisandid:
Kuna teadsin, et mul neljapäeval on seoses kooliga ajapuudus, siis küpsetasin need paprikad valmis juba kolmapäeval (peale cannellonisid). Kuna minu abikaasa aga jõudis selle neljapäevaks juba ära unustada ilmus ta koju peperroni pitsaga. Seetõttu minu esialgne plaan keeta paprikate kõrvale riisi jäi ära. Leidsin, et mehed (abikaasa ja vend) saavad pitsast juba piisavalt süsivesikuid. Ise näksasin kõrvale toorjuustukatte ja vähese rohelisega näkileibu. Neljapäeva õhtul kui nälg hakkas kõigil silmanägemist võtma keetsin kõrvale riisi ja niitnuudlite segu veisepuljongis. 

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Esiteks, ei tohi jätta täidetud paprikaid ja kassi koos kööki. Üks paprikatest kaotas ülikiirelt oma juustukatte. Teiseks mõned minutid võiks küpsemise lõpus panna ahjus tööle grillfunktsioon. Muidu on tegemist täitsa mõnusa söögiga. Paprikad kaotavad küpsedes oma ülitugeva maitse. Hakkliha võiksin teinekord natukene julgemalt maitsestada. Muidu oli igati viisakas ja mõnus toit. 

Avokaadopasta

Tegin jällegi nami-nami retsepti järgi.

Koostisained:
1 küpse avokaado 6,5p
25g maitsestamata jogurtit 0,5p
25g kerget majoneesi 1,5p
0,5 tl tšillipulbrit
1 väike küüslaugu küüs
1 tl sidruni mahla
soola


Puhastasin avokaado - lõikasin noaga pooleks ja eemaldasin lusika abil viljaliha. Püreestasin kahvli abil viljaliha. Lisasin ülejäänud ained ja segasin ühtlaseks.


Lisandid:
Sõin marineeritud kanafilee kõrvale. Aga kindlasti on maitsev ka niisamuti leivakattena tarbida. 




Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Üllatavalt maitsev oli. Kindlasti tasub teine kordki teha. Rääkimata sellest superilusast värvist. Sidrunimahl ei lase avokaadol "koledaks" minna.