Kuna ahi oli ahjukuke (justnimelt kuke) tegemisest niikuinii kuumaks aetud, siis mõtlesin, et oleks praktiline sinna hiljem ka miskit juurde torgata, Nii saigi tehtud neid aedviljamuffineid.
Koostisained:
1/2 suurest punasest sibulast 0p
1/2 suurest punasest paprikast 0p
60g külmutatud spinatit 0p
40g võid 8,5p
3 dl nisujahu (2dl tavalist 1 dl täistera) 9p
1 tl küpsetuspulbrit 0p
2 muna 4p
1 dl 20% hapukoort 6p
80g fetajuustu soolvees 5p
0,5 tl kuivatatud basiilikut 0p
0,5tl soola
Hakkisin sibula ja paprika pisikesteks tükkideks. Võtsin sügavkülmast paraja osa spinatit.
Sulatasin pannil 20g võid.
Keerasin gaasi leegi võimalikult madalaks ja asetasin sinna või sisse spinati. Hautasin nii spinatit segades, kuni ta üles sulas.
Korjasin peale seda spinati pannilt lõikelauale ja hakkisin kergelt peenemaks. Samaaegselt panin pannile paprika ja sibulakuubikud, lisasin ka spinati ja hautasin neid kõiki koos, kuni nad olid pehmed (3-4 minutit).
Mõõtsin välja jahu, lisasin sinna küpsetuspulbri ja soola. Segasin ühtlaseks.
Lõin kaussi kaks muna, mõõtsin juurde paraja portsu hapukoort ja vispeldasin kergelt kokku.
Selleks hetkeks olid köögiviljad juba tulelt eemaldatud ja jahtuma pandud. Lõikasin sinna pisikeste tükikestena veel juurde 20g võid - segasin, kuni see sinna sisse sulas.
Lisasin jahu ja köögiviljad munasegule ning segasin lusikaga kõik ühtlaseks.
Kaalusin juurde 2 suuuuuure kuhjaga supilusikat fetat ja hõõrusin selle tainasse. Minu seekordne feta oli selline kreemjas ja segunes tainaga väga hästi.
Täitsin oma muffinipanni pesad paberist vormidega ja tõstsin sinna kahe teelusika abil parajad tainahunnikud sisse. Jagasin taina nii, et sain sellest kogusest täpselt 24 minimuffinit.
Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures ligikaudu 20 minutit.
Ühe muffini väärtuseks on 1,35 p. Ehk siis kolme minimuffini puhul saab enam-vähem hakkama 4p.
Lisandid:
Närisime niisamuti õhtusöögiks tee kõrvale.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Said täitsa mõnusad muffinid, väljast parasjagu krõbedad ja seest pehmed. Paberid tulid ka täitsa keskpäraselt hästi ümbert ära (ma unustan neid alati rasvainega määrida). Rääkides rasvainest siis tegin originaalretsepti suhtes poole kogusega, aga oma haige peaga (vähemalt saab hetkel selle kaela ajada), suutsin võikoguse ikkagi täiskoguses panna. Originaalretseptile tuginedes, oleks pidanud, mul minema maksimaalselt 25g võid. Tahtsin isegi vähem panna, et arvestasin algselt 20g aga siis tekkis mingi hämming ja sai see 20g juurde pandud. Ei oskagi nüüd hetkel öelda, kas ta ka tegelikult ülearu sai või mitte, teine kord proovin väiksema või kogusega, eks siis oskan kommenteerida.
Igal juhul lähevad need muffinid kordamisele. Suvel oleks neid kindlasti mõnus leida ka piknikukorvist. Talvel jällegi mõnus toitev amps näiteks hommikusöögiks.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
21. nov 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar