Vastlapäev

See aasta oli see liikuv püha siis 21. veebruaril. Mina tähistasin seda põhiliselt toitumise alaselt - pika liu laksmine tuleb mõnele teisele päevale korraldada. Nimelt valmisid minu elu esimesed vastlakuklid. Selleks googeldades tõmbasid mind mitmed retseptid, kuid lõpuks langes otsust Ragne vastlakuklite kasuks, millel siis seltsiks tõesti imemõnusad maasikad. 

Kuna olen pärmitaigna tegemisel ja kasutamisel amatöör siis tegin taina 1:1-le nii, nagu Ragne õpetas. Täidise tegin aga pisut omamoodi. Nimelt ma pole väga puhta vahukoore usku ( minu jaoks liiga rammus ja hakkab seetõttu vastu). Seega tegin täidise kuklitele sedamoodi:


2 dl 35% koort
100g Pajumäe talu vanillikohupiima kreemi
4 tl suhkurt
1 kuhjaga tl vanillisuhkurt


Kukleid sai kokku 8 (oleks võinud tegelikult teha 9, kuna mõned said ikka vägagi suured - pildilt ei taju tegelikku suurust). Täidist jagus mul tegelikult 7-le (läksin ilmselt jagamisega liiga lahkekes kätte), aga polnud hullu järgmise pärva hommikul pugisin ühe lihtsalt kohupiimakreemi kattega ära ja oli ka äärmiselt mõnus.


Üldiselt jäin kuklitega väga rahule. Sai sai vägagi maitsev ja on plaan selle taina järgi ka kunagi üks kringlike hakkama panna. Kui niisama saia mekkida siis oli sidruni maitset ka rohkem tunda, vahukoorekreemiga koos mitte nii väga. 


Teiseks niiöelda traditsiooniliseks toiduks said meil seekord keedetud oad (õpetus):

Koostisained: 
250g kuivatatud põldube (veski mati)
vett
2 tl soola
2 sl hakitud tilli


Eelneval õhtul panin oad külma vette aknalauale ligunema. Hommikul vahetasin vee. Lõuna paiku panin oad potti ja kallasin neile peale puhta külma vee (vett umbes kaks korda rohkem kui ube). Keetsin ube kuni olid peaaegu pehmed (umbes 45 minutit), seejärel lisasin 1 tl meresoola. Keetsin veel 15 minutit kuni oad olid pehmed. Kurnasin oad ja loputasin üle külma veega, jätsin nõrguma. Tõstsin pad kaussi, maitsestasin peensoola ja hakitud tilliga ning segasin ühtlaseks. 


Lisandid:  
Sõime kõrvale maasuitsusingi võileibu hapukurgiga ja mekkisime mõdu. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:  
Kuna algses õpetuses soovitati ube leotada 24h ja peale seda keeta veel 2-3h siis tabas mind ubade tunduvalt varajasem küpsemine üllatusena ja suutsin nad pisut liiga pehmeks keeta (retseptis panin enam-vähem õiged ajad, et sellist äpardust ei juhtuks). Ma arvan, et vahe seisneb ka sellest, et need põldoad olid suhteliselt pisikesed, suuremate puhul oleks kindlasti vaja ka pikemat keeduaega. Muidu olid täitsa maitsvad ja vastlapäeva sobivad. 

Vürtsikad oad

Käisin mõned ajad tagasi jällegi oma vanematel külas ja seekord õnnestus ka oma ema sügavkülmas "šopata". Tulin sealt siis tulema terve suure kilekoti täie kraamiga, mis sisaldas rabarberit, porrut, tomatit, paprikat, tilli, ploome, kirsse, mustikaid, herneid ja türgi ube (teradena). Nüüd siis olen järjest neid ka oma toitudes rakendanud. Siin siis see, mis ubadest sai :)

Koostisained:
350g sügavkülmutatud türgi ubade terasid
250g purustatud tomatit
100g lahjemat peekonit
1 suurem küüslaugu küüs
1 keskmine mugulsibul
1/2 tšilli pipra kaunast
2 tl õli (küüslaugu maitselist)
0,5 dl vett
soola, 
1 tl kuivatatud ja purustatud peterselli


Kõigepealt võtsin oad sügavkülmast tavalisse külmikusse hommikul sulama. Õhtul võtsin oad, katsin külma veega ja panin üleöö likku (seda pole vaja teha kui olete oad pannud sügavkülma sellel ajal, millal nad on veel täiesti pehmed. Minul aga olid sellised pisut kõvemad isendid). Lõuna ajal panin oad puhta veega ja vähese soolaga keema ja keetsin kuni nad olid pehmed (mina hajameelse inimesena unustasin nad liiga kauaks keema ja seega sain pisut liiga pudrused oad - "hullemad" isendid nokkisin siis sealt otse peale keetmist ja külma veega loputamist suhu). Keesid umbes 30-45 minutit. 
Kuumutasin pannil õli. Panin sinna pisikesteks ribadeks lõigatud peekoni ja pruunistasin. Lisasin eelnevalt puhastatud ja hakitud sibula, küüslaugu ja tšilli pipra ning praadisin mõned minutid. Seejärel lisasin purustatud tomati ja vee. Loputasin selle veega eelnevalt purustatud tomati pakendi, et sealt kõik perad kätte saada. Hautasin saadud kastet kaane all madalal temperatuuril  aegajalt segades umbes 15-20 minutit, kuni kaste oli saavutanud sellise paksema tekstuuri. Seejärel lisasin kastmele juurde oad ja segasin kõik õrnalt segamini ja ühtlaseks. Maitsestasin peterselli ja soolaga ning lasin mõned minutid küpseda.


Lisandid:
Sõime lõunaks peale valmimist koos röstitud rukkileivaga. Tegin veel õhtulgi endale mõned võileivad (röstisin leivad, panin lusikaga ubade segu peale ja siis pooleks minutiks mikrolaineahju soojenema - väga mõnus). Järgmisel hommikul sai tegin "english breakfesti" ehk siis inglise hommikusöögi stiilis omlet (praadisin oasegu kergelt üle ja lisasin kolm lahtiklopitud muna, pudistasin veel peale pisut riivjuustu - sõime kõrvale röstsaia kurki ja kirsstomateid).


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Sai väga maitsev ja mõnus amps. mis minusugusele ubade armastajale vägagi meelt mööda oli.

Kananagitsad ja kaunviljadega riisiroog

Kananagitsate tegemisel tuginesin ühest kalendrist saadud retseptile ja riisi tegin lihtsalt ja loogiliselt nagu ikka kodus leiduvast heast ja paremast.

Koostisained:
Nagitsad:
460g kanafileed
1sl õli (viinamarjaseemne, oliivi jne)
7 täistera näkileiba (40g)
1 tl tšillipulbrit
2 tl paprikapulbrit
1/2 tl soola
õige väheke cayenne'i pipart


Riisiroog:
2,5 dl pruuni riisi
1 köögivilja puljongi kuubik
1,5 dl juppideks lõigatud aedoa kaunu (sügavkülmetatud)
1,5 dl rohelisi herneid
vett (umbes 0,5l)
pipart


Alustasin kanafilee sobivateks tükikesteks lõikamisest (et saaks parajad ampsud). Asetasin need kaussi, valasin üle õliga ja segasin käte abil kõik ühtlaselt õliga kokku. Purustasin köögikombainiga näkileivad suhteliselt peeneks puruks. Segasin sinna juurde maitseained. Paneerisin kanatükikesi saadu segus ja tõstsin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Panin siis ahju 220 kraadi juurde sooja, et nagitsad ja riis saaks enam-vähema samal ajal valmis (ahju soojenemise ajal asusin riisi valmistama). Kui ahi oli piisavalt kuum, siis küpsetasin nagitsaid kusagil 20 minutit.


Panin panni peale kusagil 0,5 l vett, et sai ühtlaselt kaetud ning panin panni pliidile kuumenema. Samal ajal pesin riisi mitmest veest läbi (umbes 4 korda). Kui vesi keema läks lahustasin selles puljongi kuubiku ja lisasin riisi. Lasin riisil puljongis vaikselt valmida, aeg-ajalt segades. Kui riis oli juba keenud umbes 15-20 minutit, siis lisasin aedoad (tahavad umbes 10 mintsa keeda). Vajadusel lisasin pisut vett juurde, et kõik saaks ikka valmis. Mõned minutid enne roa valmimist lisasin ka herned. 


Lisandid:
Sõime osa nagitsatest koos riisiga (võtsime veel juurde külma pastakastet purgist) ja osa võtsin sõbra sünnipäevale kaasa dippimiseks. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Nagitsad said suhteliselt kuivad ja maitseainetega ei pruugi väga kitsi olla. Sobisid rohkem dippimiseks. Riisiroog sai aga väga maitsev (seda enam, et kaunviljad pärinesid meie vanemate aedadest) ja teha oli seda ka imelihtne ja kiire. Sobis ka eraldi (nagitsateta) kergemaks eineks.

Cannelloni

Retsept on saadud minu uuest kokaraamatust "Tervis toidust" ja kuigi see toit, ei sisalda liha on ta siiski mõnusalt toitev. Tänu oma abikaasale ja kahele "pisikesele" vennale kadus see toit laualt nagu tina tuhka.

Koostisained:
14 canelloni toru 7p
1 purk valgeid konservube 2,5p
1 purk purustatud tomatit 0p
1 sibul 0p
3 küüslaugu küünt 0p
2 sl õli 3p
180g seeni 0p
60g laabijuustu 4p
3 sl värskeid basiiliku lehti
soola, pipart, tšillipulbrit


Hakkisin sibula ja küüslaugu peenikeseks. Kuumutasin pannil õli ja praadisin selles kergelt sibula ja küüslaugu. Lisasin nõrutatud oad ja puhastatud seened. Hautasin seni, kuni seened oli küpsed ja oad olid sedavõrd pehmed, et oli võimalik neid puukulbiga puruks vajutada. Võtsin panni tulelt ja surusin oad ühtlaseks massiks. Maitsestasin soola, pipra ja tšillipulbriga. Lasin segul natukene aega jahtuda, et hiljem oma sõrmi ära ei kõrvetaks. Samal ajal pintseldasin ahjuvormi õliga ühtlaselt üle. Täitsin teelusika abil cannelloni torukesed oamassiga ja asetasin vormi tihedalt üksteise kõrvale. Kallasin torukesed üle purustatud tomatitega ja ajasin selle kihi silikoonpintsli abil ühtlaseks. Uhasin ka purgi vähese veega üle ja kallasin selle samuti torukestele peale. Maitsestasin veelgi soola ja pipraga ning laotasin toidule ühtlaselt peale basiiliku lehti. Kõige peale riivisin juustu. Katsin vormi fooliumiga ja jätsin külmkappi ligikaudu kolmeks tunniks. Kuumutasin peale selle aja möödumist ahju 225 kraadi juurde ja küpsetasin toitu ahjus 35 minutit, peale seda eemaldasin fooliumi ja lasin veel 10 minutit küpseda. Tarbisin kusagil 1/8 toidust ja see oli väärt 2,5p.


Lisandid:
Sõime kõrvale idusalatit.

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Toit oli väga maitsev. Isegi vennad, kes on harjunud traditsioonilisema köögiga ei nurisenud. Teinekord ehk suurendaksin enda vormi jaoks pisut täidise mahtu, kuna hetkel said nibin-nabin kõik torud täidist täis. 

Kreemine läätsesupp

Retsept pärineb minu uuest kokaraamatust "100 suppi, paja- ja vormirooga 2. osa" Mina tegin selliste kogustega, et tulemuseks sai 3 parajat lõunasöögi portsjonit. 

Koostisained:
200g oranže läätsi 10p
1 sl õli 3p
0,2l valmis kanapuljongit 1p
0,4l keevat vett
0,5 tl kurkumit
2 cm jupp ingverit
2 tomatit
1,2 dl piima 1,5p
1 keskmine sibul
20g võid 4,5p
1 tl köömneid
sool, pipar
värske koriander


Kuumutasin poti põhjas õli. Puhastasin ja peenestasin ingveri ja lõikusin tomati kuubikuteks. Lisasin potti järjest kurkumi, ingver ja tomati. Kuumutasin seda segu mõned minutid. Lisasin juurde läätsed, segasin ja valasin üle kanapuljongi ja keeva veega (veekeetjast). Keetsin aegajalt segades madalal tulel 30 minutit. Püreestasin suppi kannmiksris (mul pole saumiksrit). Panin tagasi potti. Segasin juurde piima ja kuumutasin kergelt läbi. Maitsestasin soola ja pipraga. Sulatasin pannil või. Kui see oli piisavalt kuum, asetasin sinna peale õhukesteks rõngasteks lõigatud sibula. Riputasin üle köömnetega (parem oleks kui oleks jahvatatud, aga mul polnud vahendeid - uhmrit). Praadisin kuni olid mõnusalt krõbedad. Hakkisin koriandri. Panin supi kausikestesse, raputasin üle koriandriga ja asetasin peale karamellisibulate hunnikud. Sõin ligikaudu 1/3 kogusupist, seega sain oma portsjonile kokku 5p.

Lisandid:
Röstisin kõrvale röstsepikut.


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Mina isiklikult pole väga püreesuppide fänn - aga vaikselt kasvan ja arenen. Sibulatega tuleb ettevaatlik olla. Kohati said mõned pisut liiga "karamellised". Aga tulemus oli ilus ja väga toitev oli see söök ka, olgugi, et liha sees ei olnud. Arvan, et peale sobiksid tegelikult ka kvaliteetse suitsuvorsti või -liha kuubikud.