19. jaan 2012

Kõrvitsapostitus

Nii see postitus on nüüd küll kaua oma järge oodanud. Kõrvits sigines minu koju kusagil oktoobri kuus, niiöelda ära tehtud sai ta enne jõule ja postitatud siis alles jaanuaris. No, mis teha tudengielu, mitte mingisugust vastutust pole kõrvitsa ees. 
Tegelikult aga sai üleeile minu selle semestri eksamisess jälle läbitud ja seega on nädalake hingetõmbepausi, kus saab blogiga ja muude nipet näpet asjadega tegeleda. Peale seda tuleb sukelduda lõputöö kirjutamise õuduste maailma (nimelt mulle kohe üldse see pikalt ja laialt ja kõigest kirjutamine ei sobi - no vähemalt mitte erialaselt). Samas lõpp juba minu magistriharidusele paistab ja tuleb see lõpuspurt nüüd ära teha. 
Nüüd jälle siis kõrvitsa juurde. Ega ma nii väga midagi ei teinudki. 1kg kõrvitat läks ingveri-kõrvitsa moosiks, 1 kg läks marineerimisele ja ülejäänud pool kõrvitsast läks püreeks (ahjus kõrvits küpseks - kannmiksirisse, karpidesse jahtuma ja sügavkülma), osast püreest tegin jõuludeks kõrvitsaküpsiseid, lisaks piparkookidele. Väga mõnus leid, mis meie laualt väga kiirelt kadus olid röstitud kõrvitsaseemned koos kestadega. Nii nüüd said algsed retseptid jutu käigus ära lingitud ja võtame asjad ühekaupa ette.


Alustame kõrvitsamoosiga. Muide nii oli väga mõnus teha, et pool kogusest läks moosiks ja pool marineerimisele. Nii sain marineerimise jaoks sobivad kuubikud välja lõigata ja kõik ülejäänu moosi sisse poetada. 


Ingveri - kõrvitsamarmelaad


Koostisained:


1 kg tükeldatud kõrvitsat
40g puhastatud ingveri juurt
1 sidrun
1 dl vett
350g moosisuhkurt


Pesin hoolikalt sidruni, kuivatasin ja riivisin selle koore (jätsin hilisemaks). Võtsin välja sidruni viljaliha ja hakkisin selle peeneks. Riivisin ingveri peenikese riiviga. Panin kõrvitsa, ingveri ja sidruni viljaliha koos potti madalale kuumusele podisema. Alguses hoidsin potil kaant peal, et kõrvits saaks mõnusalt läbi kuumeneda. Hiljem kui vedelikku tundus liiga palju olevat, siis võtsin kaane pealt ära, et segu saaks niiöelda kokku keeda (vedelik aurustuda). Kui kõrvits oli täiesti pehmeks keenud, siis püreestasin segu kannmiksris (olemasolul võib kasutada ka saumiksrit). Panin püree potti tagasi lisasin moosisuhkru ja riivitud sidruni koore, ning keetsin veel umbes 10 minutit, kuni suhkur oli sulanud. Suhkrut panin vähem kui algses retseptis, kuna mul polnud kodus rohkem moosisuhkurt ja ma säilitan moosi niikuinii külmkapis. Minu maitsemeelele oli seda suhkrukogust kõigele lisaks ka piisavalt, poleks magusamat tahtnud. Panin kuuma moosi steriliseeritud purkidesse. lasin jahtuda ja tõstsin külmkappi oma aega ootama (mõned neist rändasid ka sõprade kingikottidesse või said lihtsalt külakostiks kaasa võetud).


Lisandid:
Mulle meeldib/s see moos väga röstsaia või näkileiva peal krõbistada. Sobib nii tee kui piima kõrvale. Minu jaoks sobis ka pannkoogi peale kenasti.


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Väga hea ja mõnus moos. Pakatab tervisest. Endale tahaksin siiski meelde tuletada, et selline koostisainete vahekord oli täpselt sobiv, nii et pole mõtet hakata seda muutma.


Marineeritud kõrvitsasalat


Koostisained:


1 kg puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat
1l vett
200g suhkurt
1 kaneelikoor
5 tera musta pipart
5 tera nelki
5 tera vürtsi
pisikene juppike ingverit
2 sl 30% äädikat
soola
vett

Panin pisikesed kõrvitsakuubikud (umbes 0,5x0,5cm) kaanega karpi, raputasin peale 1 tl soola ja kallasin üle veega (nii, et kõik kõrvitsad veega kaetud olid). Jätsin üle öö külmkappi seisma. Hommikul võtsin kõrvitsad külmikust välja, kallasin vee pealt ära ja asusin neid keetma. Selleks segasin potis vee, suhkru ja maitseained ning lasin selle segu keema. Lisasin äädika ja kõrvitsatükid. Seejärel keetsin madalal kuumusel, kuni kõrvitsad muutusid läbipaistvaks (suures ülekeetmise hirmus passisin kogu keemise neile väga pingsalt peale). Kui kõrvitsad olid valmis, siis valasin nad ettevaatlikud eelnevalt puhastatud ja kuumutatud purkidesse. 

Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Vürtsidega ei tasu koonerdada (nagu ma tavaliselt ikka teen, kui esimest korda miskit saab tehtud, lihtsalt igaks juhuks). Muidu said täitsa mõnusad, ei olnud väga magusad ega lödid nagu vahepeal vanemalt generatsioonilt on saadud. 

Röstitud kõrvitsaseemned

Koostisained:
1 keskmise kõrvitsa seemned (umbes 200g)
2 sl õli
maitseaineid (minul oli 0,5 tl soola, 1tl tšillipulbrit, 0,5 tl paprikapulbrit ja näpuotsaga cayenne'i pipart).

Pese kõrvitsaseemned sõelal hoolega ja lase köögirätikul ära kuivada (siiski ainult pesuveest, mitte täielikult). Aseta seemned kaussi ja sega õli ja maitseainetega läbi (mina maitsesin enne ahju pistmist, et kas on piisavalt maitseaineid ja mida kui palju veel juurde panna). Pane ahjuplaadile küpsetuspaberi leht ja aseta sinna ühtlase kihina kõrvitsaseemned. Küpseta eelnevalt kuumutatud ahjus 160 kraadi juures kusagil 30 minutit, kuni seemned on pealt pruunikaks muutunud ja on mõnusalt krõbedad. Röstimise ajal võib mõni kõrvitsaseeme "plahvatada" - see on täiesti normaalne käitumine, ärge laske ennast häirida. Peale röstimist laske seemnetel ahjuplaadil jahtuda. Pärast aga mõnusat närimist. 


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Olid väga maitsvad ja mõnusad ning kadusid kausikesest nii kiirelt, et isegi normaalset pilti ei saanud teha. Osad siiski jätsin varudeks (panin kaanega purgis külmkappi - seisid seal nädalakese (kuni jõulupühadelt koju tagasi jõudsin), kuid needki kadusid esimese nälja kustutamiseks nii kiirelt, et pilti ei jõudnud teha. Inimesed ärge visake kõrvitsaseemneid ära (eriti kui teil kodus mõned väiksemad või suuremad põngerjad, kellel hambad korras ja väike närilise geen "avaldunud"). 

Kõrvitsapüree

Sai valmistatud täpselt selle õpetuse järgi. Ainult, minul need kõrvitsa kaared ei tahtnud kuidagi püsti püsida, nii et paigutasin need kahe ahjuplaadi peale ja pistsin mõlemad koos ahju, vahepeal tõstsin ülemise plaadi alla ja alumise üles. Sai terve hunnik neid karbikesi (igas umbes 300g püreed). Esimese karbi jätsin külmkappi, et küpsiseid teha, ülejäänud rändasid sügavkülma. Nüüd ongi plaan seda postitust täiendada vastavalt sellele, mida nende püreedega ette võtan (või kavatsen võtta).















Mida teha püreest (allolevad vihjed on lingid algpostituse juurde)?



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar