Meil on nimelt kallimaga traditsioon, et teeme "oma" pere jõulud enne maakodudesse vanematele külla minekut ära. Nagu sellest võib eeldada, toimub see meil kuupäeviti liikuvalt (põhimõtteliselt viimane õhtu, mille kodus oleme). See aasta (või noh nüüdseks juba eelmine aasta) toimus see sündmus 21. detsembril. Käisime koos jõuluehet ostmas (oleme iga aasta nüüd, kui koos jõule peame, käinud poes ühte erilisemat jõuluehet valimas oma kuuse peale - seekord osutus valituks pisikene puidust kiikhobut meenutav ehe). Pärast küpsetasime koos piparkooke ja kõrvitsaküpsiseid (ning sõime neid). Sellel aastal toimus meil ka väikene fotosessioon, nimelt minu sõbrast harrastusfotograaf tegi meist kolmekesi (mina, abikaasa ja meie kass) perepilti. Peale seda olime juba nälgimas. Õnneks olin ettenägelikult valmistanud ette kõik selle, mida dippima hakkame ja üle oli veel jäänud valmistada suur potitäis juustufondüüd. Siis saime kallikesega mõnusalt diivanile pugeda ja oma kõhud väga pungi õgida, vaatasime ühte mõnusat joonisfilmi Mary and Max.
Ega polegi muud teha, kui mõned pildid lisada ja retseptid linkida, kuna tegin kõik samm-sammult samuti.
Piparkoogid (nami-namist)
Fondüü (nami-namist)
Dippimiseks - kolme sorti kukleid, aurutatud lillkapsas, kirsstomatid ja granny smith õunad (viimased olid minu lemmikud).
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
19. jaan 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar