Üks minu lemmik lihtsatest ja kodustest salatitest, mida prae kõrvale ampsata.
Koostisained:
3 pisikest peeti (umbes 150g kokku)
1/2 suuremast küüslaugu küünest
2 tl palsamiäädikat
vett
Pesin peedid hoolega puhtaks ja panin siis koos "saba ja karvadega" väiksesse potti, kallasin üle külma veega (nii, et peedid oleksid kaetud) ja panin tasasel tulel keema. Keetsin kuni peedid said pehmeks, umbes 40-45 minutit (keetsin küll topeltkoguse - 6 väikest peeti). Peale seda kallasin neile peale külma vee. Lasin jahtuda ja puhastasin ning koorisin (kummikinnastega) seejärel peedid. Riivisin peedid ja lisasin juurde purustatud küüslaugu. Tilgutasin üle palsamiäädikaga ja segasin kõik ühtlaseks.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Avastasin, et pisikesi peete on väga lihtne küpsetada ka praeahjus, siis kui seal midagi muud valmistada. Nt panin liha ahju ja sinna kõrvale asetasin siis fooliumisse mähitud pisikesed puhtaks pestud peedid. Küpsesid seal lihaga koos 1h ja 10 min ja said ilusasti küpseks. Täitsa tobe minust, et ma varem selle peale ei tulnud. Kui käepärast on veel nt mõni puuküttega ahi, siis saaks need fooliumisse mässitud kerakesed kuumadele sütele asetada ja seal küpseksid peedid kindlasti veel eriti mõnusaks.
Maximas oli järjekordne nädalalaõpu kampaania, kus soodsalt kala sai soetada. Läksin ka kohale plaaniga endale pool suurest forellist sebida (peaga siis, et midagi enam fileerima ei peaks). Enda üllatuseks olid aga seekordsed kalad suhteliselt pisikesed ja nii soetasingi terve 1 kg roogitud forelli. Kuna mul fileerimiseks riistad kodus puuduvad, siis sain suhteliselt ebakindla kirvetööna siiski selgroo ja pea eemaldatud. Fileesse aga jäid kahjuks luud sisse - kuna lihtslat polnud kodus ühtegi sobivat vahendit nende eemaldamiseks. Aga pole hullu, süüa oli natukene ebameeldivam aga maitset see ei rikkunud. Kokku sain sellest kalast fileed umbes 650 grammi. Otsisin jällegi head ideed kuidas kala teha ja kuna kodus oli olemas nii sinihallitusjuustu tükike, väike ananassikonerv kui ka hapukoore pera, siis valmiski plaan teha Liisi blogist leitud järgnevat rooga:
Koostisained:
650g forellifileed (minul oli kahes jupis)
100g hapukoort (20%)
1 väike nõrutatud ananassikonserv (võib olla ka purustatud)
1 kolmnurk sinihallitusjuustu (Estoveri Paladin)
meresoola (jahvatatud)
Hakkisin juustu ja ananassi pisikesteks kuubikuteks (alla 5x5 mm). Segasin hapukoorega ja maitsestasin soolaga. Jagasin segu kahe filee tüki vahel ära.
Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 20 minutit.
Lisandid:
Kõrvale sõime kaboikartuleid ning peedi-küüslaugu salatit.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Lihtsalt kommentaariks, et ma ise pole eriline sinihallitusjuustu austaja, kuid küpsetatult on see juust hoopis mahedama maitsega kui niiöelda toorest peast tarbides. Soovitan proovida. Ise vist mõtlen, et võiks teinekord isegi rohkem juustu panna. Samuti on plaanis järgmiseks korraks muretseda endale pintsetid, millega kalast luusid välja noppida. Puhastatud fileed on ikka tunduvalt nauditavam süüa.
Peast ja selgroost sabaga tegin kalasupi jaoks puljongi valmis (mul oli veel varasemast üks kalapea sügavkülmas ootel). Seejärel panin puljongi sügavkülma oma hetke ootama.
See aasta oli see liikuv püha siis 21. veebruaril. Mina tähistasin seda põhiliselt toitumise alaselt - pika liu laksmine tuleb mõnele teisele päevale korraldada. Nimelt valmisid minu elu esimesed vastlakuklid. Selleks googeldades tõmbasid mind mitmed retseptid, kuid lõpuks langes otsust Ragne vastlakuklite kasuks, millel siis seltsiks tõesti imemõnusad maasikad.
Kuna olen pärmitaigna tegemisel ja kasutamisel amatöör siis tegin taina 1:1-le nii, nagu Ragne õpetas. Täidise tegin aga pisut omamoodi. Nimelt ma pole väga puhta vahukoore usku ( minu jaoks liiga rammus ja hakkab seetõttu vastu). Seega tegin täidise kuklitele sedamoodi:
2 dl 35% koort
100g Pajumäe talu vanillikohupiima kreemi
4 tl suhkurt
1 kuhjaga tl vanillisuhkurt
Kukleid sai kokku 8 (oleks võinud tegelikult teha 9, kuna mõned said ikka vägagi suured - pildilt ei taju tegelikku suurust). Täidist jagus mul tegelikult 7-le (läksin ilmselt jagamisega liiga lahkekes kätte), aga polnud hullu järgmise pärva hommikul pugisin ühe lihtsalt kohupiimakreemi kattega ära ja oli ka äärmiselt mõnus.
Üldiselt jäin kuklitega väga rahule. Sai sai vägagi maitsev ja on plaan selle taina järgi ka kunagi üks kringlike hakkama panna. Kui niisama saia mekkida siis oli sidruni maitset ka rohkem tunda, vahukoorekreemiga koos mitte nii väga.
Teiseks niiöelda traditsiooniliseks toiduks said meil seekord keedetud oad (õpetus):
Koostisained:
250g kuivatatud põldube (veski mati)
vett
2 tl soola
2 sl hakitud tilli
Eelneval õhtul panin oad külma vette aknalauale ligunema. Hommikul vahetasin vee. Lõuna paiku panin oad potti ja kallasin neile peale puhta külma vee (vett umbes kaks korda rohkem kui ube). Keetsin ube kuni olid peaaegu pehmed (umbes 45 minutit), seejärel lisasin 1 tl meresoola. Keetsin veel 15 minutit kuni oad olid pehmed. Kurnasin oad ja loputasin üle külma veega, jätsin nõrguma. Tõstsin pad kaussi, maitsestasin peensoola ja hakitud tilliga ning segasin ühtlaseks.
Lisandid:
Sõime kõrvale maasuitsusingi võileibu hapukurgiga ja mekkisime mõdu.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Kuna algses õpetuses soovitati ube leotada 24h ja peale seda keeta veel 2-3h siis tabas mind ubade tunduvalt varajasem küpsemine üllatusena ja suutsin nad pisut liiga pehmeks keeta (retseptis panin enam-vähem õiged ajad, et sellist äpardust ei juhtuks). Ma arvan, et vahe seisneb ka sellest, et need põldoad olid suhteliselt pisikesed, suuremate puhul oleks kindlasti vaja ka pikemat keeduaega. Muidu olid täitsa maitsvad ja vastlapäeva sobivad.
Minu abikaasa kuulub nende meeste klubisse, kes Valentinipäeva unustusse saadaksid. Mina isiklikult olen selline inimene, kellele igasugused tähtpäevad, pühad ja traditsioonid meeldivad. Samas ei taha ka väga pealtükkiv olla, kui teine inimene asjast rõõmu ei tunne.
Üllatavalt sai meil üle kivide ja kändude täitsa mõnus ja romantiline 14. veebruar (Nimelt, kui mina soovisin hommikul kakaotassiga kokku lüües abikaasale mõnusat Valentinipäeva, vastas tema, et kaunist 14. veebruari sullegi).
Sõbrapäeva ettevalmistus sai tehtud tegelikult juba eelneval õhtul, kui panin hakkama pärmitaigna kõrvitsase nüansiga kaneelilõõtsa valmistamiseks. Retsept pärineb sellest blogist. Panin õhtul taina külmetusse kerkima ja hommikul võtsin toasooja, kuniks hommikuse trenniga ühele poole sain. Siis järgnes rullimine, puistamine (segu tegin pisut omamoodi: 0,5dl fariinisuhkurt, 1,5 dl demerera suhkurt ja 1,5 sl kaneeli), lõikamine, tõstmine, vormi mahutamine ja lõpuks küpsetamine. Ülimagusad lõhnad ja veel paremad maitsed. Värvus polnud mul küll niivõrd keltanen kui algretsepti omanikul (teadagi pole mul seda eputavat muskaatkõrvitsat, vaid kõigest tavapärane kõrvitsapoiss ema kompostihunniku viljakast mullast).
Ehk siis hommikusöögiks kõrvitsa nüansiga kaneelilõõts ja piparmündise mekiga šokolaaditükikestega kakao.
Nagu näha siis sai mu kaneelilõõts kohati pisut tumedam kui vaja, nimelt ma panin endale telefoni meeldetuletuse, et läheksin õigel ajal teda ahjust välja päästma. Ühel hetkel hakkasin siis mõtlema, et kell peaks ju juba nii kaugel olema, vaatasin telefoni ja olin 1h meeldetuletuse aja mööda pannud. No hea, et niigi varakult avastasin ja üle läks aega umbes 5 minutit, kuid sellest piisas. Maitseomadusi see muidugi ei rikkunud, pisut ainult välimust.
Peale hommikusööki seadsime käsikäes sammud turuhoone poole. Soetasime sealt suure hunniku liha - sõbrapäeva kingituseks minu emale - nimelt lõpuks proovisin tema kingitud hakklihamasina töökorra ära. Algajale omaselt läks liha "hakkimine" üle kivide ja kändude. Päädides sellega, et ühe korra unustasin lausa noa mehhanismi tagasi toppida ja olin seejuures siiralt hämmeldunud, et liha ei tahtnud masinast läbi minna. Lõpp tulemusena sain aga oma sügavkülma juurde 6 pakikest, mis igaüks sisaldab pisut üle 400 grammi lahjat seahakkliha.
Turult tulime tulema veel latti suitsuvorstiga, omajagu suure tüki juustuga (tudengitele omaselt odavaim juust, mida Tartus teame), Pajumäe talu letist kohupiimakreemi, piima ja jogurtiga, kodumaiste õuntega ja vürtspoest rebisime kaasa täiesti traditsioonilise kotikese kaneeliga.
Oli selline mõnus käsikäes šoppamine.
Pärast liikusime postkontorisse, et saaksin endale nami-nami poolt saadetud pakikese kätte. See oli üks väga mõnus pakk sisaldades tervelt kahte kokaraamatut. Aasia köök ja Suur piimaraamat
Nii, et sain ka endale sõbrapäevaks kingituse. Kindlasti kuuleb siin blogis neist raamatutest veel - retsepti viidetena siis.
Postkontoris oli üllatavalt palju inimesi ja nii seal oma hetke oodates silmitsesin ka postkaarte ja otsustasin endale ise oma sõbrapäeva kaardi osta - sellise taaskasutatava - et naudin ise ja saan kunagi kellegile edasi kinkida. Minu südame võitis üks kutsika pildiga kaardike.
Pealelõunat tegin ma veel pisut trenni ja nautisin sellest iga hetke. Pärast möksisin ennast siise The body shopi šokolaadihõngulise kehavõiga ja kõht hakkas kahtlaselt korisema.
Õhtusöögiks tegime suupiste laua. Mis siis koosnes kõigest sellest, mida järgnevatel piltidel näha saab (hapukoorepõhine dipikaste, magus tšillikaste vorstikeste dippimiseks, küüslauguleivad, mustad oliivid, porgandikangid, kaalikakangid, lillkapsa õisikud, kirsstomatid, naturaalsooles grillvorstikesed, sinihallitusjuustuga täidetud šampinjonid ja magustoiduks kiivid).
Kallim andis oma panuse šampinjonide tegemisel (tema puhul on see juba kokanduse kõrgeim tase) ja need said väga maitsvad ja head.
Joogipoolisest, oli meil imemaitsev kodusest punasesõstra mahlast tehtud romantiliselt punane morss ja kokku löömiseks ja mekkimiseks pisut rummi koolaga.
Meelelahutuse eest hoolitses minu teine pool ja tema oli hankinud meile vaatamiseks uue seriaali Borgia esimese osa.
Üldiselt oli tegevusterohke ja mõnus päev, kuhu mahtusid ka mõned sõnumid sõpradelt ja pikk telefonikõne minu parima sõbrannaga - minu vanema õega.
Et igas päevas võiks olla killukene sõbrapäeva!
Lihtsalt valmivad ja vägagi maitsvad pühapäeva hommikused pannkoogid. Retsept siit.
Koostisained:
2 muna
1/2 tl soola
2 dl nisujahu
2,5 dl 2,5% piima
150g Eesti riivjuustu
5g võid
2 tl õli
Eraldasin munakollased valgetest. Vahustasin munakollased kergelt koos soolaga ja lisasin vaheldumisi järk-järgult piima ja jahu. Lõpuks segasin hulka juustu. Vahustasin munavalged ja segasin ettevaatlikult ülejäänud taina sekka.
Sulatasin või ja segasin õliga segamini. Pintseldasin panni rasvainega ja kuumutasin keskmisele kuumusele. Tõstsin jäätiselusikat kasutades parajad kuhjad pannile ja küpsetasin mõlemalt poolt kuldseks. Kordasin seda tegevust, kuni tainas sai otsa (umbes 30 lusikapannkooki)
Lisandid:
Sõime pohla-õuna moosiga ja kõrvale jõime külma piima. Arvan samas, et oleksid maitsvad ka nt krevetikastmega, mida sõrnikutega sõin. Või lihtsalt hapukoore-sibula kastmega.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Mehe kommentaar pannkooke pugides:"Väga head pannkoogid on, kas nad on ka kuidagi erilised?" Ühesõnaga minu abikaasa on juustusõltlane ja temale sellised pannkoogid vägagi istuvad. Mullegi maitsesid. Tainas oli küpsetamiseks väga mõnus ja pannkoogid küpsesid kenasti läbi. Samas jäid pehmed ja mõnusad.
Järgmine pirukas on lihtsalt üks väga mõnus leid nami-namist, mille eest pean tänud ütlema Roman Zaštšerinskile. Pilt ei saanud küll toidu vääriline, kuid laualt kadus ta nii kiirelt, et ei saanud mahti seda paremini poseerima sättida.
Koostisained:
400g lehttaigent
9 eesti anšoovise fileed
9 musta kivideta oliivi
3 suurt sibulat
2 sl õli
1/2 tl kuivatatud tüümiani
soola, pipart
Sulatasin lehttaigna ja rullisin õhemaks. Laotasin küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile.
Kuumutasin pannil õli ja lisasin sinna puhastatud ja viilutatud (kõige pealt sibul pikkupidi pooleks ja seejärel õhukesteks viiludeks) sibula. Praadisin madalal kuumusel, kuni sibul kergelt pruunistus. Maitsestasin tüümiani, soola ja pipraga. Asetasin sibulasegu ühtlaselt lehttaignale. Ning asetasin veel peale anšoovise fileed ja oliivid, nii nagu pildilt näha. Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures 30 minutit.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Pirukas oli väga maitsev ja lihtne teha. Kindlasti läheb kordamisele. Anšooviste asemel võib julgelt kasutada ka tavalist vürtsikilu fileed.
Kuna pidin piruka tegemiseks sulatama üles kogu taina (800g), siis ülejäänuga tegin vennale ja tema naisele külakostiks kookose-kaneeli täidisega kõrvakesi ja laabijuustuga küpsiseid.
Kahjuks unustasin pildistamise ära ja seega panen enda jaoks siia kookose-kaneeli täidisega kõrvakeste retsepti, kuniks neid uuesti teen ja ka pildistatud saan: (50g võid, 2 sl muscavado suhkurt, 1 sl kaneeli, 7 sl kookoshelbeid - toasoe või vahustada suhkruga, lisada kaneel ja hiljem supilusika haaval kookoshelbed - kuni saab parasjagu tihke massi. Rullida 200g lehttaigent piklikult lahti ( umbes 15x40 cm) ja panna täidis vahele. Rullida ääred tihedalt keskele kokku ja lõigata terava noaga umbes 7mm laiused viilud. Asetada need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määrida pealt munaga ja küpsetada 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit.
Koostisained:
1 pea rooma salatit
2 viilu täistera röstsaia
6 kuhjaga tl Caesari salati kastet purgist (vertigo oma, mulle felixi kaste ei maitse)
umbes 40g laabijuustu (valio)
220g lõhefilee kuubikuid
sidrunipipar, sool
2 tl õli
Võtsin kaks suurt taldrikut ja hakksin neile pestud ja nõrutatud rooma salati lehti suupärasteks juppideks rebima.
Kuumutasin pannil õli ja praadisin seal kiirelt sidrunipipraga maitsestatud lõhekuubikud küpseks. Röstisin saiaviilud (mina tegin seda röstriga, kuid võib ka pannil või ahjus). Tilgutasin salatilehtedele kastet (3 kuhjaga teelusikat ühele ja sama palju teisele taldrikule - mees küll lisas hiljem enda omale juurde). Jagasin lõhekuubikud samuti enam-vähem võrdselt kahe taldriku vahel. Lõikasin saiaviilud kuubikuteks ja puistasin salati peale. Kõige peale lõikasin juustunoaga mõned laabijuustu laastud.
Lisandid:
Sõime salatit lõunaks just selliselt nagu ta oli ja jõime kõrvale kõige tavalisemat ja parimat janukustutajat - vett.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Muidugi oleks parem teha ise salatikaste. Kuid purgist võttes oli tulemus minu arvates samuti maitsev ja boonusena kiire. Mis lõunasöögi valmistamisel pole üldsegi väike boonus. Nautisime antud sööki mehega mõlemad ja kindlasti läheb kordamisele. Selles suhtes oli samuti väga lihtne ja kiire, et mul olid kalakuubikud sügavkülmas juba ootel (ühe Maxima nädalalõpu kampaania raames varutud). Oli vaja vaid eelmine õhtu külmikusse sulama tõsta ja paari minutiga pannil õlis kuldseks praadida - lihtsalt mõnus.
Pean tunnistama, et kui selle järgneva toidu valmis sain, siis olin hirmunud, et see jääbki nüüd söömata. Õnneks see ikkagi nii ei olnud ja minu maitsemeeltele oli selline kooslus, mille lõpuks kokku sain lausa jumalik. Mees kahjuks ei jaganud minu vaimustust ja seetõttu kohendan retsepti pisut kui järgmine kord käiku lasen. Algne idee pärineb nami-namist.
Koostisained:
4 keskmise suurusega kartulit
1 dl odratangu
1 sibul
400g kupatatud seeni (minul olid tõmmuriisikad).
1 sl tomatipüreed
2 sl õli
2 l vett
soola
Võtsin seened sügavkülmast eelneval õhtul sulama. Pesin tangud ja jätsin umbes 4-5h külma vette ligunema. Panin tangud soolaga maitsetatud vette keema ja keetsin enam-vähem pehmeks. Vahepeal riisusin tekkinud vahu. Praadisin pannil õlis sibula, tükeldatud seened ja tomatipüree. Koorisin ja tükeldasin kartulid. Lisasin nii seenesegu kui kartulid tangudele ja keetsin umbes 10 minutit kuni kartulid olid pehmed. Vahepeal riisusin tekkinud vahu.
Lisandid:
Lisandid on antud supi juurde lihtsalt kohustuslikud. Supikausi kohta tuleb panna peotäis hakitud tilli ja vähemalt 2 supilusikat hapukoort. Kõrvale tuleb järada kas täistera röstsaia või mitmeviljakukleid.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Lisandid puhusid sellele supile elu sisse ja minu jaoks oli see vägagi maitsev kooslus. Mehe jaoks mitte nii väga. Nii, et järgmine kord proovin osa seentest asendada erinevate köögiviljadega (porgand, varsseller, paprika, kaalikas, mustad oliivid jmt). Annan siis teada, kuidas välja kukub.
Käisin mõned ajad tagasi jällegi oma vanematel külas ja seekord õnnestus ka oma ema sügavkülmas "šopata". Tulin sealt siis tulema terve suure kilekoti täie kraamiga, mis sisaldas rabarberit, porrut, tomatit, paprikat, tilli, ploome, kirsse, mustikaid, herneid ja türgi ube (teradena). Nüüd siis olen järjest neid ka oma toitudes rakendanud. Siin siis see, mis ubadest sai :)
Koostisained:
350g sügavkülmutatud türgi ubade terasid
250g purustatud tomatit
100g lahjemat peekonit
1 suurem küüslaugu küüs
1 keskmine mugulsibul
1/2 tšilli pipra kaunast
2 tl õli (küüslaugu maitselist)
0,5 dl vett
soola,
1 tl kuivatatud ja purustatud peterselli
Kõigepealt võtsin oad sügavkülmast tavalisse külmikusse hommikul sulama. Õhtul võtsin oad, katsin külma veega ja panin üleöö likku (seda pole vaja teha kui olete oad pannud sügavkülma sellel ajal, millal nad on veel täiesti pehmed. Minul aga olid sellised pisut kõvemad isendid). Lõuna ajal panin oad puhta veega ja vähese soolaga keema ja keetsin kuni nad olid pehmed (mina hajameelse inimesena unustasin nad liiga kauaks keema ja seega sain pisut liiga pudrused oad - "hullemad" isendid nokkisin siis sealt otse peale keetmist ja külma veega loputamist suhu). Keesid umbes 30-45 minutit.
Kuumutasin pannil õli. Panin sinna pisikesteks ribadeks lõigatud peekoni ja pruunistasin. Lisasin eelnevalt puhastatud ja hakitud sibula, küüslaugu ja tšilli pipra ning praadisin mõned minutid. Seejärel lisasin purustatud tomati ja vee. Loputasin selle veega eelnevalt purustatud tomati pakendi, et sealt kõik perad kätte saada. Hautasin saadud kastet kaane all madalal temperatuuril aegajalt segades umbes 15-20 minutit, kuni kaste oli saavutanud sellise paksema tekstuuri. Seejärel lisasin kastmele juurde oad ja segasin kõik õrnalt segamini ja ühtlaseks. Maitsestasin peterselli ja soolaga ning lasin mõned minutid küpseda.
Lisandid:
Sõime lõunaks peale valmimist koos röstitud rukkileivaga. Tegin veel õhtulgi endale mõned võileivad (röstisin leivad, panin lusikaga ubade segu peale ja siis pooleks minutiks mikrolaineahju soojenema - väga mõnus). Järgmisel hommikul sai tegin "english breakfesti" ehk siis inglise hommikusöögi stiilis omlet (praadisin oasegu kergelt üle ja lisasin kolm lahtiklopitud muna, pudistasin veel peale pisut riivjuustu - sõime kõrvale röstsaia kurki ja kirsstomateid).
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Sai väga maitsev ja mõnus amps. mis minusugusele ubade armastajale vägagi meelt mööda oli.
Tegin seda imelihtsalt valmivat kooki oma sõbrale sünnipäevaks. Kaalusin pikalt ja laialt, mida teha ja otsustasin lõpuks selle koogi kasuks, kuna juhuslikult olid mitmed koostisosad poes soodsad.
Koostisained:
Põhi:
2 pakki Vilma tordipulbrit (Juubeli)
4 sl suhkruta kakaopulbrit
320g võid
Täidis:
800g rasvatut kohupiimapastat
4 muna
1 dl suhkurt
2 tl vanillisuhkurt
7,5 dl sulatatud ja nõrutatud (ploomide puhul ka tükeldatud) marju (enam-vähem võrdses vahekorras).
2 sl tärklist
Kaunistus:
2 sl suhkrusiirupit
5 sl kookoshelbeid
šokolaadi kanistused
1/2 sl vett
Puistasin Vilma tordipulbrid köögikombaini (kus oli lõiketera sees), panin juurde kakao. Lisasin juurde juppidena lõigatud või ja lasin köögikombainil kõik ühtlaseks tolmjaks puruks teha (mis võttis surumisel kenasti kokku).
Täidise jaoks panin kohupiimapasta kaussi, lisasin sinna muna ja suhkrud, ning segasin kõik ühtlaseks.
Lõpuks lisasin ka marjad (ja kuna mul sai pisut rohkem marju kui algretsept ette näeb siis ka paar sl tärklist) ja segasin kõik segamini.
Puistasin umbes 2/3 kogu purust küpsetuspaberiga vooderdatud 24x35 suurusesse lahtikäivasse koogivormi (poole kogusega sobib 24cm diameetriga ümmargusse koogivormi). Vajutasin sõrmede abil puru enam-vähem ühtlaseks. Valasin peale kohupiimasegu - vormi kallutades sain sellegi ühtlaseks. Ning lõpus puistasin koogile peale ülejäänud puru. Vajutasin kergelt kätega kinni (ettevaatlikult) ja pistsin koogi 30 minutiks eelkuumutatud ahju 200 kraadi juurde. Pärast lasin koogil jahtuda ja panin kandikuga (musta värvi) üleöö külmkappi.
Järgneval hommikul kaunistasin. Lahjendasin siirupi veega ja pintseldasin kogu koogi üle (selleks, et kookoshelbed külge jääks). Raputasin koogi teelusika abil kookoshelvestega üle ja tõstsin vähese siirupiga alt kokku määrides (kinnitades) peale šokolaadist kaunistused.
Lisandid:
Nagu sünnipäeval selgus siis oli selleks alkohol ;) Kuid tegelikult sobiks siia kõrvale magustamata tee või kohvi.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Kook sai vägagi magus, kuid samas mõnus kreemjas ja mahlakas. Ise eelistaksin natuke vähem magusat kooki (võiks asendada osa juubelitordi pulbrist tavalise jahuga või kohupiimamassile üldse mitte suhkurt lisada). Samas külmas metsamajakeses kulus selline energiapomm marjaks ära. Omaette ooper oli koogi metsamajja toimetamisega (autod jäid majakesest 3 km-i kaugusele).
