Maximas oli järjekordne nädalalaõpu kampaania, kus soodsalt kala sai soetada. Läksin ka kohale plaaniga endale pool suurest forellist sebida (peaga siis, et midagi enam fileerima ei peaks). Enda üllatuseks olid aga seekordsed kalad suhteliselt pisikesed ja nii soetasingi terve 1 kg roogitud forelli. Kuna mul fileerimiseks riistad kodus puuduvad, siis sain suhteliselt ebakindla kirvetööna siiski selgroo ja pea eemaldatud. Fileesse aga jäid kahjuks luud sisse - kuna lihtslat polnud kodus ühtegi sobivat vahendit nende eemaldamiseks. Aga pole hullu, süüa oli natukene ebameeldivam aga maitset see ei rikkunud. Kokku sain sellest kalast fileed umbes 650 grammi. Otsisin jällegi head ideed kuidas kala teha ja kuna kodus oli olemas nii sinihallitusjuustu tükike, väike ananassikonerv kui ka hapukoore pera, siis valmiski plaan teha Liisi blogist leitud järgnevat rooga:
Koostisained:
650g forellifileed (minul oli kahes jupis)
100g hapukoort (20%)
1 väike nõrutatud ananassikonserv (võib olla ka purustatud)
1 kolmnurk sinihallitusjuustu (Estoveri Paladin)
meresoola (jahvatatud)
Hakkisin juustu ja ananassi pisikesteks kuubikuteks (alla 5x5 mm). Segasin hapukoorega ja maitsestasin soolaga. Jagasin segu kahe filee tüki vahel ära.
Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 20 minutit.
Lisandid:
Kõrvale sõime kaboikartuleid ning peedi-küüslaugu salatit.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Lihtsalt kommentaariks, et ma ise pole eriline sinihallitusjuustu austaja, kuid küpsetatult on see juust hoopis mahedama maitsega kui niiöelda toorest peast tarbides. Soovitan proovida. Ise vist mõtlen, et võiks teinekord isegi rohkem juustu panna. Samuti on plaanis järgmiseks korraks muretseda endale pintsetid, millega kalast luusid välja noppida. Puhastatud fileed on ikka tunduvalt nauditavam süüa.
Peast ja selgroost sabaga tegin kalasupi jaoks puljongi valmis (mul oli veel varasemast üks kalapea sügavkülmas ootel). Seejärel panin puljongi sügavkülma oma hetke ootama.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
22. veebr 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar