Alguses polnud ma nende kuklitega eriti rahul, küll ei tahtnud nad kerkida ja esimese hooga tundusid väljast pisut liiga kõvad aga seest lödad. Tagant järele vaadates aga olid täitsa head ja sobisid parasjagu hästi või ja kalamarjaga kokku. Pildigi tegin seetõttu viimastest kuklitest, mis kausi põhja alles olid jäänud. Retsept nami-namist.
Koostisained:
1/2 pakki kuivpärmi
1,5 dl piima
1 küüslaugu küüs
250g nisujahu (osa sellest täistera)
35g võid
1/2dl seesamiseemneid
soola
Segasin kuivpärmi, osa seesamiseemnetest ja soola jahuga segamini. Lisasin juurde käesooja piima, millele olin juurde pressinud küüslaugu ja segasin kõik segamini. Jätsin sooja kohta kerkma, kuni tainas oli kerkinud kahekordseks. Seejärel rullisin tainast tööpinnale pika vorsti ja lõikasin enam-vähem võrdseteks tükkideks. Nendest juppidest vormisin käte vahel ümarad kuklikesed ja panin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kerkima (15 minutit). Lõikasin terava noaga kuklitesse sälgud sisse. Määrisin pätsikesed pealt piimaga ja torkasin pealmist otsa pidi seesamiseemnetesse. Küpsetasin 220 kraadises ahjus kusagil 15 minutit. Pärast võtsin kuklid ahjust välja panin savikaussi, pritsisin peale pisut vett ja panin käteräti alla jahtuma.
Lisandid:
Nagu juba eelnevalt mainisin läksid need kuklid meil kaubaks kalamarja ja võiga maiustamisel.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Minu meelest sai tainas pisut liiga võine seega vähendasin tagant järele pisut või kogust ja suurendasin vedeliku kogust. Arvan, et põhjus, miks mul tainas ei tahtnud väga kerkida oli ka selles, et asendasin liiga suures osas tavalise jahu täistera omaga. Küüslaugu maitset oleks võinud samuti rohkem tunda ja teine kord röstiksin seesamiseemned eelnevalt ära. Kuna kuklite peal nad oluliselt ei pruunistunud.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
26. jaan 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar