Kuna vennal oli sünnipäev, siis küsisin talt eelnevalt, mis tema lemmik kook on. Peale üürikest mõttepausi kuulutas ta selle tiitli vääriliseks kirju koera. Nii ma siis tema sünnipäevaks sellise musta varjundiga kirju koera ka hakkama panin.
Koostisained:
1 pakk Kalevi valgeid küpsised (165g) 10p
1 pakk Kalevi sidruniküpsiseid (165g) 10p
200g suhkruga kondenspiima (5%) 5p
200g sulatatud võid 44p
3 sl suhkruta kakaopulbrit 1,5p
100g mustikaid 0p
50g metsmaasikaid 0p
2 sl tärklist 1p (kui kasutad sügavkülma marju)
sorts mandlilikööri 0,5p
Kokku: 72p
Sulatasin pliidil vesivanniga või.
Purustasin köögikombainiga küpsised (tuleb jälgida, et liiga pudrule ei lähe, kui lased üleöö seista ei tee suuremad tükid miskit paha, need imbuvad läbi).
Kuna mul olid sügavkülmast võetud marjad, mitte värsked, siis segasin need eelnevalt tärklisega läbi (külmunud marjad, ei lasknud neil varem sulada). Valasin marjad küpsiste juurde ja segasin kõik segamini.
Võtsin jahtunud või ja segasin sinna kondenspiima juurde, kui segu oli ühtlaseks saanud, lisasin juurde kakao ja lõpuks ka väikse sortsu mandlilikööri.
Segasin vedeliku korralikult segamini ja valasin küpsise-marja purule peale. Segasin kergelt alt üles poole tõstes kõik segamini ja jagasin umbes kaheks. Võtsin toidukile tüki ja laotasin selle lauale. Kallasin sinna peale poole massist ja rullisin ettevaatlikult kile abil ühtlaseks rulliks. Kordasin tegevust ka teise poolega. Asetasin rullid kandikule ja jätsin üle öö külmkappi tahenema. Marjadega kirju koer tuleks süüa 24h jooksul peale valmistamist. Serveerimiseks lõikasin vorstikestest umbes 7mm laiusega viilud - sain nii kokku kusagil 35 viilu.
Lisandid:
Jõime kõrvale vaarikateed.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Mulle meeldis rohkem kui traditsiooniline kirju koer, marjad tegid mahedamaks ja mahlasemaks. Struktuur oli ka selline pehmem aga arvestasin sellega ja tõin musta varjundiga kirju koera külmikust välja kohe enne serveerimist. Pool sellest kadus minu vendade ja mehe tegevuse tagajärjel (aitasin ise ka pisut kaasa) nagu soe sai.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
20. jaan 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar