Teise osa suitsukanast kasutasin siis sedasi ära. Tulemus oli tunduvalt maitsvam.
Koostisained:
160g nisujahu 8p
110g võid 24p
3 sl külma vett 0p
120g suitsukana fileed 3p
2 tl õli 2p
3 muna 6p
1,5 dl 10% rõõska koort 5p
100g jämedat riivjuustu 8p
500g tomatit 0p
1 keskmine sibul 0p
sool, pipar, rosmariin, pitsamaitseaine
Kaalusin paraja koguse külma võid kaussi, lõikasin selle viiludeks. Raputasin peale jahu ja lõikusin alguses noaga segamini, hiljem läksin kättpidi sisse. Lisasin vee, 1 tl pitsamaitseainet ja näppisin kõik ühtlaseks. Surusin muretaigna pirukavormi põhjale ja pistsin vormiga ahju soojenemise ajaks (200 kraadini) külmkappi. Hakkisin sibula peenikeseks. Kuumutasin pannil õli ja praadisin sibula kuldseks. Samal ajal viilutasin tomatid ja asetasin need pannile sibula peale. Kuumutasin tonateid kergelt, raputasin peale kuivatatud rosmariini, soola ja pipart. Keerasin labida abil ümber ja kuumutasin ning maitsestasin ka teiselt poolt. Panin pirukapõhja 10 minutiks ahju eelküpsema. Samal ajal segasin koore ja munad ühtlaseks ja lisasin riivjuustu. Lõikasin kanafilee õhukesteks viiludeks. Võtsin pirukapõhja ahjust välja. Laotasin sinna peale suitsukana viilud. Valasin üle muna-koore-juustu seguga (labidaga jaotasin juustu ühtlasemaks). Kõige peale asetasin tomativiilud. Jahvatasin peale pipart ja pistsin piruka 30 mintiks ahju. Punktide seisukohast on 130g pirukat võrdeline 7p.
Lisandid:
Jõime kõrvale mate teed. Võiks muidugi pakkuda ka mõnd kerget salatit, kuid hetkel polnud kodus mitte midagi sellise eesmärgi täitmiseks.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Tuleks teha piruka ääred piisavalt kõrged, et munasegu neist üle ei tuleks. Muidu oli täitsa maitsev ja pitsamaitseaine põhjas andis oma mõnusa nüansi juurde. Samas tegemist on ikkagi suhteliselt rammusa toiduga, hetkel mul täisterajahu polnud, kuid teinekord võiks osa nisujahust sellega asendada.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
14. nov 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar