Lihtne aga alati maitsev. Eriti hea teha sügisel, kui toorained on värsked ja minul ka tänu vanematele alati käepärast.
Koostisained:
450 g hakitud kalkuni rinnaliha (6p)
1/2 keskmist kaalikat 0p
3 keskmist porgandit 0p
1 sibul 0p
2 küüslauguküünt 0p
1 väiksem värske kapsa pea 0p
2 tl õli 2p
ligikaudu pool kilo kartulit 5p
vett
soola, pipart, näpuotsaga cayenni pipart
Alustasin sellest, et puhastasin kõik köögiviljad. Kui see oli tehtud võtsin kaks potti. Ühega panin kartulid keema ja teise põhja valasin õli ja lasin sellel kuumeneda.
Samal ajal hakkisin ära sibula. Lisasin hakkliha potti, maitsestasin ja segasin kuni kõik sai ühtlaselt pruunistatud.
Seejärel lisasin sibula ja küüslaugu. Hakkisin kaalika ja porgandi ning lisasin potti. Praadisin natuke aega. Lisasin tassi täie vett ja madaldasin pliidi kuumusastet. Puhastasin kapsa ja hakkasin seda peenikesteks ribadeks lõikuma. Kui porgand ja kaalikas olid peaaegu pehmed, siis lisasin juurde kapsaribad. Maitsestasin veel vähese soolaga. Jätsin hauduma. Vahepeal olid kartulad pehmeks keenud ja nõrutasin need. Lõpus lisasin veel hautisele natukene cayenni pipart.
Ja söök oligi valmis. Kiire, kerge ja maitsev.
Sõin kusagil 1/5 hautisest, mis oli 140g ja ligikaudu 2p väärt. Kõrvale veel 100g keedukartult 1p. Sõime mehega seda kogust 2 söögikorda.
Lisandid: Mina naudin sellist sööki puhtal kujul, kuid kõrvale sobib alati süüa üks mõnus viil värsket leiba võiga. Mees mul armastab sööke "reostada" majoneesiga. Muidugi talle ongi rammusamat sööki vaja.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused: Tegin esimest korda hautist kalkunihakklihaga ja oli üllatavalt hea. Samas sobib alati teha ka klassikaliselt sea - või veise hakklihast. Mulle meeldib, et hautisele jääb selline kerge vürtsikas mekk, seepärast lisan ka cayenni pipart.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
2. okt 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar