Eile käisime Rimis toidukaupa varumas ja avastasin, et kalkunihakkliha oli soodushinnaga - kuna rasvasisaldus oli mõnusalt madal ja üldiselt oleks toidulauale sea- ja veisehakklihale vaheldust vaja, siis rändas see toode meie ostukorvi. Täna siis tegin külmkapi inventari juurde ja leidsin pooliku närbund olemisega pisikese kapsapea. Siis läks mu "lambike" põlema ja otsustasin kotlete teha.
Koostisained:
450 g hakitud kalkuni rinnaliha (6p)
1 kanamuna (2p)
100g värsket tavalist kapsast
80g hiinakapsast
40g porrut
2,5 küüslaugu küünt
1 väike mugulsibul
2 peotäit värsket peterselli
tšillipulber, pipar, sool
Kõigepealt puhastasin köögiviljad. Tükeldasin kapsad, porru, küüslaugu, sibula ja peterselli käte vahel pisemaks ja panin köögikombaini. Purustasin kõik ühtlaseks (nii ilus roheline värv oli ja veel parem lõhn). Lisasin hakkliha, purustasin segamini. Seejärel lõin juurde ühe muna ja puistasin peale maitseained lasin kõik veel korralikult segamini. Kasutan köögikombaini, kuna mul ei ole hakklihamasinat ja nii saab kotleti tainas mõnusalt ühtlane. Panin ahju 200 kraadi juurde soojenema. Võtsin ahjupanni, katsin küpsetuspaberiga ja hakkasin jäätiselusikaga parajaid kuhjasid tõstma. Selleks ajaks kui asjaga ühele poole sain oli ahi juba kuum ja ootas kasutamist. Küpsetasin ühelt poolt kusagil 13 min, siis keerasin labidaga kotletid ümber ja lasin veel 5 min olla. Sellest kogusest sain 26 kotleti, mis peale küpsetamist kaalusid kokku 500 grammi. Keskelt läbi on seega üks selline kotlett 0,3p vääriline. 100g kotlette 1,6p vääriline.
Lisandid: Keetsin juurde maisitõlviku, enne serveerimist pintseldasin tõlviku sulavõiga üle. Veel lõikasin juurde mõned tomatisektorid. Järgmisel päeval keetsin juurde koorega kartulid ja valmistasin juurde kodujuustu maitsestamata jogurti ja peterselliga.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused: Ühed, minu lemmikud kotletid. Küüslauk ja petersell tegid maitselt väga mõnusaks. Sobivad nii soojalt kui ka külmalt söömiseks.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
17. sept 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar