Maksakaste

Ei saa nüüd öelda, et see oli minu absoluutselt esimene kord maksakastet teha, kuid auhinnaline teine koht kuulub sellises pingereas veisemaksast tehtud maksakastele küll. Olen varasemalt teinud kanamaksa kastet. Ei mäleta, kas täpselt samuti või väikeste varieeruvustega. Nagu ikka uuemat tüüpi toidu puhul teostasin ulatusliku otsingu nii googlit kui ka telefoni kasutades. Viimase kaudu otsisin südamerahu muidugi oma emalt. Üldiselt ei ole ma väga suur piimakastete fänn aga maksakaste oli minu repertuaaris isegi siis kui olin algklassides ja mitte mingi nipiga mind teisi sööke (loe: soolaseid) sööma ei saadud. Maksakaste oli siis mu lemmik. 

Koostisained:
400g veise maksa
2 tl õli
1 keskmine mugulsibul
1 suurem porgand
ligikaudu 500 ml pajumäe talu piima
3 sl jahu
2 sl tomatipastat
pisut vett
pipart, soola, tšillipulbrit
värsket tilli


Panin maksa külma veega mõneks tunniks kapi peale seisma ( ei tea täpselt miks, aga ema ütles, et tema teeb alati nii). Pärast võtsin sealt välja ja hakkasin kelmetest puhastama (minu jaoks tähendas see seda, et lõikasin kõik kõvemad ja "rõvedamad" kohad välja). See oli suhteliselt tüütu tegevus. Lõikasin maksa parajateks tükikesteks.  Teisel lõikelaual hakkisin peeneks eelnevalt puhastatud sibula ja kuubikuteks porgandi. Kuumutasin pannil õli (hästi kuumaks). Lisasin ettevaatlikult maksatükikesed ja praadisin kergelt iga külje pealt pruunikaks. Lisasin juurde sibula ja porgandi ja praadisin minuti jagu kõike veel korraga. Siis lisasin juurde väikse tassi täie vett ja lasin segul haududa. Maitsestasin soola ja pipraga. Panin jahu tassi ja vähehaaval vett lisades segasin selle segamini (selleks, et pärast jahu tükke kastme sisse ei jääks). Lisasin pannile piima. Pidevalt segades niristasin sisse jahu ja vee segu. Lisasin tomatipasta ja segasin kõik segamini. Lasin podiseda, kuni kaste oli parajalt paks. 


Lisandid:
Mina tegin kõrvale klassikat, ehk siis keedukartulid ja marineeritud kurk. Samas lapsepõlvest on meeles, et sai väga edukalt maksakastet ka leivakuubikutega söödud. Kuulnud olen ka riisi või makaronide sobivusest.


Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Oma suures hirmus, et maks saab kõva ja maitsetu (kui liiga pikalt, aeglaselt praadida) jäi minu kastes maks minu maitse jaoks pisut liiga pehme. Pipraga oleksin ka võinud julgemini ümber käia. Ja porgandi kogust võiksin ehk pisut vähendada, sest hetkel jäi pisut liiga magus maik kastele juurde