Retsept pärineb minu uuest kokaraamatust "100 suppi, paja- ja vormirooga 2. osa" Mina tegin selliste kogustega, et tulemuseks sai 3 parajat lõunasöögi portsjonit.
Koostisained:
200g oranže läätsi 10p
1 sl õli 3p
0,2l valmis kanapuljongit 1p
0,4l keevat vett
0,5 tl kurkumit
2 cm jupp ingverit
2 tomatit
1,2 dl piima 1,5p
1 keskmine sibul
20g võid 4,5p
1 tl köömneid
sool, pipar
värske koriander
Kuumutasin poti põhjas õli. Puhastasin ja peenestasin ingveri ja lõikusin tomati kuubikuteks. Lisasin potti järjest kurkumi, ingver ja tomati. Kuumutasin seda segu mõned minutid. Lisasin juurde läätsed, segasin ja valasin üle kanapuljongi ja keeva veega (veekeetjast). Keetsin aegajalt segades madalal tulel 30 minutit. Püreestasin suppi kannmiksris (mul pole saumiksrit). Panin tagasi potti. Segasin juurde piima ja kuumutasin kergelt läbi. Maitsestasin soola ja pipraga. Sulatasin pannil või. Kui see oli piisavalt kuum, asetasin sinna peale õhukesteks rõngasteks lõigatud sibula. Riputasin üle köömnetega (parem oleks kui oleks jahvatatud, aga mul polnud vahendeid - uhmrit). Praadisin kuni olid mõnusalt krõbedad. Hakkisin koriandri. Panin supi kausikestesse, raputasin üle koriandriga ja asetasin peale karamellisibulate hunnikud. Sõin ligikaudu 1/3 kogusupist, seega sain oma portsjonile kokku 5p.
Lisandid:
Röstisin kõrvale röstsepikut.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Mina isiklikult pole väga püreesuppide fänn - aga vaikselt kasvan ja arenen. Sibulatega tuleb ettevaatlik olla. Kohati said mõned pisut liiga "karamellised". Aga tulemus oli ilus ja väga toitev oli see söök ka, olgugi, et liha sees ei olnud. Arvan, et peale sobiksid tegelikult ka kvaliteetse suitsuvorsti või -liha kuubikud.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
26. okt 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar