Nende vahvlite jaoks leidsin retsepti nami-namist ja juba tükk aega olen plaaninud neid teha, nüüd siis lõpuks nädalavahetusel võtsin asja kätte ja nüüd saan öelda TEHTUD!.
Koostisained:
4 õhukest viilu taisemat peekonit
1,5 dl nisujahu
0,8 dl maisijahu
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
0,25 tl söögisoodat
3 dl petti
1 suur muna
1,5 sl heledat suhkrusiirupit (või vahtrasiirupit jne)
30g sulatatud võid
Pruunistasin peekoniviilud pannil krõbedaks (ikka kohe täitsa, nii et pärast pudistada saaks). Seejärel panin küpsenud viilakad paberkäterätikule nõrguma ja jahtuma. Segasin ühes kausis omavahel kuivained (jahud, küpsetuspulbri ja sooda). Kloppisin eraldi omavahel segamini petti munad ja siirupi ning lisasin kuivainetele. Segasin kõik ühtlaseks. Pudistasin juurde peekoni ja valasin sekka sulavõi (pisut, umbes 5g võid jätsin vahvlimasina määrimiseks küpsetamise ajal). Segasin kõik ühtlaseks. Küpsetasin vahvlimasinaga õhukesed vahvlid. Keerasin rulli ja lasin jahtuda. Sain 15 vahvlit.
Lisandid:
Olime pisut segaduses nende vahvlite kõrvale lisandi leidmisel. Algretseptis on soovitatud vahtrasiirupit, kuid seda mul käepärast polnud. Nii, et krõbistasin niisamuti tee kõrvale. Abikaas aga tarbis neid Philadelphia milka maitselise toorjuustuga - ta sai alles tagantjärele aru, et tegemist peekonivahvlitega. Mina aga oma maitsemeeltega proovisin ka seda kooslust ja šokolaad+peekon pole ikka päris minu teema.
Tagantjärele tähelepanekud, soovitused:
Maitselt olid vägagi mõnusad, oleksid isegi võinud veel peekonisemad olla, järgmine kord paneks mõne viilu veel peekonit juurde. Vahvleid pidi suhteliselt pruuniks küpsetama, et nad ikka krõbedaks jääksid, aga eks see ole pigem juba küpsetamise metoodika. Meil sai selline pisut teistmoodi lõunasöök sedamoodi.
Kajastan siin enda katsetamisi, nii õnnestumisi kui ka tähelepanuväärsemaid äpardusi kokkamisel. Mõnedele toitudele olen lisanud juurde kaalujälgijate "punktid", pole vaja kohtudes ära ehmatada. Üritan tehtut ka jäädvustada, arvestades aga oma teadmisi ja tehnoloogilisi lahendusi ei ole need ilmselt väga kunstinäituse väärilised. Samuti ei kavatse ma mitte kedagi käskida, vaid pigem räägin oma loo, mida teised saaksid soovi korral jälgida ja kujundada hoopis midagi palju rohkem enda oma.
22. veebr 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar